Baltika müük kukkus järsult, Aprangal jäi kasv aeglaseks

Baltika jaemüük vähenes novembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14 protsenti, 3,8 miljonile eurole.

Rahalises mõõtes müüs Baltika novembris jaemüügis 625 000 euro eest mullusest vähem.

Jaemüük vähenes Eestis 12 protsenti, Leedus 18 protsenti ning Lätis 14 protsenti, teatas ettevõte börsile.

Novembris avati üks uus Baltmani jaepood Riia Mols kaubanduskeskuses Lätis. Baltikal oli novembri lõpu seisuga kokku 128 kauplust, seal hulgas frantsiisipoed: 16 Ukrainas, 12 Venemaal, 3 Hispaanias ja 2 Valgevenes. Baltika enda opereeritavaid poode oli kuu lõpu seisuga 95, kaupluste kuu keskmine müügipind suurenes aastaga ühe protsendi võrra.

Hulgimüük, mille sisse käib ka frantsiisimüük, kasvas 74 protsenti ehk 155 000 euro võrra, 364 000 eurole. E-poe müük kasvas 17 protsenti ehk 20 000 euro võrra 135 000 eurole.

Kokku vähenes Baltika müük novembris aastaga üheksa protsenti, 4 285 000 eurole.

Baltikumis rõivakaupu müüva Apranga novembri müügikasv taltus, selgub ettevõtte poolt täna avaldatud numbritest. Jaemüük koos käibemaksuga kasvas novembris aastaga vaid 2,5 protsenti 18,1 miljonile eurole, kuid osalt on selle taga tugev võrdlusbaas. Tegemist on Apranga novembrikuude uue müügirekordiga.

„Mullu novembris oli 17,7 miljoni euroga Apranga novembrikuude müügirekord,“ ütles Swedbanki analüütik Marek Randma. Üldiselt on Apranga parimad müügikuud sügishooajaks valmistumise tõttu august, talve alguse/sügise tõttu oktoober ja jõulude tõttu detsember, aga ka suve alguse tõttu mai. Apranga müügikasv sõltub paljuski sellest, kui palju on nende müügipind kasvanud. Kui eelmisel aastal kasvatasid nad müügipinda aastases võrdluses ligi 7,5% igas kuus, siis sel aastal on keskmine müügipinna kasv ligi 5%.“

Baltikat me kahjuks ei analüüsi, ütles Randma.