Tanklaketid: alkoholimüügi keelustamine tanklates kahjustab konkurentsi ega mõjuta inimeste tervist
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski viis eelmisel reedel valitsusse alkoholireklaami piirava teemade paketi, mille üheks ettepanekuks oli keelustada alkoholi müük tanklates.
Statoili peadirektor Kai Realo sõnul on loomulikult igal riigil õigus ja kohustus tegeleda üldise alkoholipoliitika kujundamisega, kuid on ekslik arvata, et tanklate juures asuvates väikepoodides müüdava alkoholi kogus on suur ning alkoholi müügi lõpetamine mugavuspoodides on efektiivne ja oluliselt alkoholi tarbimist vähendav meede.
"Leian, et tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, sest sotsiaalministeeriumi eestvedamisel väljatöötatud "Alkoholi rohelise raamatu” järgi ostab alkoholi kauplustest 73%, spetsiaalsetest alkoholikauplustest 24% ja muudest ostukohtadest, sh tanklate väikepoodidest vaid 3% tarbijatest. Alkoholi müük Statoili mugavuspoodides ei mõjuta Eesti rahva tervist, nagu selgub juba statistikast, küll aga on see taas üks ettevõtte konkurentsivõimet vähendav ja tulusid pärssiv piirang. Oleme veendunud, et kõikide jaemüüjatele peaksid rakenduma samad ja võrdsed põhimõtted," ütles Realo.
Olerexi kaubandus- ja toitlustusjuht Tiiu Valgu sõnul on jaemüüja käive mõjutatud muudatustest igas kaubakategoorias, nii kaubagrupi lisamise või eemaldamise näol. "Mõjumäära ulatus sõltub juba konkreetsest kaubagrupist. Seega vähesel määral mõjutab alkoholi müügi keelustamine tanklates loomulikult ka Olerexi. Oluline on siinkohal välja tuua, et alkoholi müük tanklakaubanduses on jätkuvalt languses. Ka 2016 jätkus langus. Osatähtsus kauba müügis langes võrreldes 2015 aastaga olulisel määral. Langus tuleneb eelkõige sellest, et valik tanklates on piiratud ning hinnad oluliselt kõrgemad võrreldes super- ja hüpermarketitega," ütles ta.
Taklapoed on maapiirkondades hädavajalikud väikepoed
Kai Realo sõnul peab mõistma seda, et ajaloolist tanklamudelit, millest lähtudes antud keeld on ilmselgelt ettevalmistatud, enam sisuliselt ei eksisteeri. "Turul on automaattanklad, mille vahetus läheduses on avatud väikepoed, kioskid või lausa supermarketid. Samuti on olemas ka teenindusjaamad, kus tankimise eest tasumiseks ei pea enam tulema poodi, vaid seda saab teha makseterminalides tankimisalal. Tanklate kassadena tegutsenud tanklapoed on suures osas muutunud toitlustuskohtadeks ja maapiirkondades hädavajalikeks väikepoodideks."
"Keelates mootorikütuste jaemüüjatel alkoholi müügi, kolivad tanklapoodidesse teised jaekaubanduseettevõtted ning müük jätkub. Ka tuleb silmas pidada asjaolu, et kaasaegsetes teenindusjaamades ei ole väikepoena kvalifitseeruv kauplemiskoht ka otse tankimisala küljes, mistõttu võttes piirangu aluseks näiteks kaupluse ukse kauguse tankurist nagu see piirang on sõnastatud Tallinna linnas, tuleks alkoholi müük ära keelata näiteks ka paljudes supermarketites, mis asuvad tanklatele vahetuses läheduses või samal territooriumil," ütles ta.
"Tänased tanklates asuvad mugavuspoed on oma iseloomult sisuliselt väikekauplused ega erine mitte millegi poolest mistahes teisest jaekaubandusettevõttest ning neile kehtivad kõik samad piirangud kui teistele jaekaupmeestele. Täiendavalt lähtub Statoil veel mitmetest “Alkoholi rohelises raamatus” välja toodud meetmetest. Näiteks oleme omal algatusel piiranud alkoholi sortimenti, eemaldades alkoholi liigtarbimisele suunatud tooted nagu odav viin ja kanged õlled, kanged alkohoolsed joogid on eksponeeritud vaid kassa piirkonnas leti tagusel alal, kassasüsteem välistab võimaluse müüa alkoholi ajal kui see on keelatud jpt," ütles ta.
"Me ei saa unustada, et nii teenindusjaama poodi kui supermarketisse sõidab klient autoga, mistõttu leiame, et kui piirangud seada, peab see olema kõikide jaemüüjate suhtes ühetaoline. Praeguse plaani järgi suunatakse tarbijad aga ühest müügikanalist ja müügikohast lihtsalt teise. Seega tanklates alkoholi müügi piiramine ei avalda olulist mõju tarbimisele, küll aga tekitab ebavõrdset konkurentsi," selgitas Realo.
