Hetkel kehtivate maksusoodustuste alusel saavad väikeõlletootjad pruulida esimesed 300 000 liitrit 50% aktsiisisoodustusega ja uue maksumuudatuse kohaselt tõstetakse tootmismahtu 600 000 liitrini. Pruulikoja Õllenaut asutaja Ilmar Räni sõnul on see väga positiivne areng. „Ükski väiketootja ei tooda hetkel üle 400 000 liitri ehk hetkeseisuga rahuldab maksumuudatus olukorda.“

„Tootmismäära suurendamine toetab väiketootjaid. Kuna siiani on tootmismäär olnud madal, siis olulist eelist soodustus ei andnud. Tänu määra tõstmisele ei pea me ennast kutsuma mikrotootjateks vaid olemegi väiketootjad ning saame edasi areneda," sõnas ta.

"See on igati positiivne, kuid ikkagi kosmeetiline ja poolik samm," ütles Põhjala pruulikoja juht ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige Enn Parel. "Naabritel on piirid oluliselt kõrgemad, Lätis on tootmismahu piir viis miljonit ja Soomes 10 miljonit liitrit ning Euroopa Liit lubab lausa 20 miljoni liitrini soodustust anda. Me liigume küll õiges suunas, aga Eesti Väikepruulijate Liidu hinnangul võiks see piir olla ka viis miljonit liitrit."

"Seis on hetkel turul selline: meil on kolm suurtootjat: Saku ja A. Le Coq, mis toodavad 100 miljonit liitrit aastas ning Viru Õlu, mis toodab 7 miljoni liitri kandis. Siis tulevad väiketootjad, kellest kõige suurem, Põhjala, toodab 400 000 liitrit aastas. Selles mõttes on olukord imelik, et kolme suure tegija järel tuleb tükk tühja maad," ütles Parel.

Mida soodustus tähendab?

Ilmar Räni sõnul tähendab tootmismahu tõus seda, et väiksed pruulikojad saavad muude maksude tõusuga ellu jääda. "Jah, väiketootjatel on aktsiisisoodustus, kuid muid makse, nagu tööjõumaksu ja tulumaksu, maksame me ühiku pealt rohkem. Lisaks annab mahu suurendamine võimaluse laiendada eksporti. Suuremad väiketootjad viivad kolmandiku kuni poole oma toodangust välja, kuid maksuarvestus käib ikka selle järgi palju toodad, mitte müüd."

„Tegelikult võiks kasutada naabritele sarnaseid süsteeme. Läti mudel on näiteks sarnane maksuvaba miinimumile – esimesed 1 miljon liitrit on aktsiisimaksust vabad. See kehtib kuni 5-miljoni liitrise tootmismahuni. Soomes kasutatakse astmelist varianti ehk aktsiisimaks kasvab proportsionaalselt tootmismahu suurenemisega,“ ütles ta.

„Selgelt on näha ka seda, kuidas jooksevad jõujooned teatud erakondade ja alkoholitootjate vahel, ütles Räni. „Meie oleme pisikesed pruulijad ja peame lihtsalt suurte tegijate lainetuse peal ellu jääma. See 600 000 on väga positiivne areng, sest põhiline kasv tuleb meil ikkagi ekspordist ja nii saame tootmist suurendada,“ ütles Räni.

Inimesed ei peaks tarbima alkoholi purju jäämiseks

Enn Pareli sõnul käisid esialgsel arutelul läbi suuremad numbrid, aga otsus jäi 600 000 liitri peale. "Eks see on osa alkoholipoliitikast. Kuid kiputakse unustama, et väiketootjale on parem, kui inimesed joovad vähem, aga kvaliteetsemat alkoholi. Meie üleskutse on alati olnud, et ärge lahmige endale kuuspakki sisse vaid võtke 1-2 väikest pudelit head õlut ja nautidge seda kaua."

Sellega nõustus ka Õllenaudi juht. "Alkoholi tarbimine peaks aktsiisitõusu asemel algama muust ennetustööst. Me ei taha ju inimeste tervist kahjustada, vaid pigem toota sisukamat kraami, et inimesed leiaksid alkoholist muud kui ainult joovastust. Õllekultuuri tuleb arendada, mitte pakkuda ainult kõige odavamaid ja kangemaid tooteid. Võtame näiteks Itaalia, kus veinil puudub aktsiis, kuid see on ikkagi üks väheseima tarbimisega riik Euroopas. Veini juuakse küll, kuid väikestes kogustes ja toidu kõrvale. Eesti probleem on see, et nädala sees ei jooda üldse ja reede õhtul tõmmatakse rist maha,“ sõnas Räni.