Microsofti tippjuht: kindlasti võiks Eesti riik kolida pilve
Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise ja väikese suurusega ettevõtete osakonna juht Marianne Roling viibis kolm päeva Eestis ning kohtus partnerite, kolleegide ja ametnikega. Ta märkas neil päevil uut tendentsi: eestlaste mõtlemine on veidi muutunud, küberturvalisuse pärast tuntakse rohkem muret.
„See on tervitatav diskussioon, sest me näeme praegu väga palju vaeva, et pakkuda usaldusväärset pilveteenust. Meie teadmised selle kohta on maailma parimad. Me teeme Eesti valitsusega koostööd ja selgitame neile, kuidas me infot kaitseme,” ütles Roling.
Eesti kohta jagus Rolingul üksnes kiitust. Euroopa kolleegidega räägitavat tema sõnul pidevalt Eesti e-riigist, e-residentsusest ja sellest, kui uuendusmeelsed on siinsed inimesed. Eesti ettevõtetega koostöös tehtavad projektidki pidavat näitama, et siin tellivad inimesed julgemini uudseid lahendusi. „Eestil oli ka Skype, mille me suure uhkusega ära ostsime,” ütles Roling kõlavalt naerdes ja nimetas seda suurfirmale väga oluliseks varaks.
Olukord muutub kiiresti
Uuringud on näidanud, et Eesti on küll tugev e-riik, aga digiajastuga ei ole kaasa läinud eriti paljud ettevõtted. Viimati toodi see esile nn Raasukese raportis. Rolingu sõnutsi pole Eesti sugugi ainuke riik, kus ettevõtjad hakkavad rongist maha jääma.
„Me oleme digiülemineku kohta küsitlenud rohkem kui tuhandet ettevõtjat. Küsisime: kas ja millal digiteema teie sektorit raputab? Suur osa vastas, et viie aasta pärast on olukord hoopis teistsugune. Sama suur hulk aga vastas ka, et nemad ei tee sellega kaasaminekuks midagi,” laiutas Roling käsi. Ühtlasi on eestlased Kesk- ja Ida-Euroopas ühed usinamad pilveteenuse kasutajad ning kolmest Balti riigist ka kõige uuendusmeelsemad. Ida-Euroopa pilveteenuse turg suureneb aastas keskmiselt 34%, IT-turg üldiselt ainult 2%.
Ühtlasi tõdes Roling, et ettevõtetes on olukord oluliselt muutunud. Varem käis tegevjuht idee välja, müügiosakond leidis kliendid ja finantsosakond leidis raha, aga ütles IT-osakonnale, et tehku see võimalikult odavalt ära. Nüüd väitvat 80% tegevjuhte, et nad küsivad esmalt IT-juhilt: kas on olemas tehnoloogiat, mis meid aitaks? IT-juhi roll on muutunud väga oluliseks.
Eestis on räägitud võimalusest, et mõni maailma suurnimi võiks andmelao siia tuua. Muu hulgas tähendaks see töökohtade teket ja oleks väga hea ka Eesti mainele: oleme piisavalt turvaline paik, kus andmeid hoiustada. Selles vallas Roling Eestile suurt lootust ei andnud. Ülemöödunud aastal avati andmeladu Helsingis ja vaevalt piirkond niipea uut vajab. Andmeladusid on siiski vaja aina rohkem, sest pilve kolimine võtab üha enam hoogu. Pealegi hoitakse iga infokildu vähemalt kahes laos, et riski hajutada. Seejuures saab klient ladude asukohad ise valida.
„Me kaalume uute andmeladude puhul 35 kriteeriumit, mille seas on klientide lähedus, energia hind, oskustööliste hulk ja palju muud. 2014. aasta detsembrist on meil andmeladu Helsingis ja 2016. aastal me laiendasime seda. Selle kaudu jõuab paljude eurooplasteni Office 365,” ütles Roling.
Eesti miinusteks andmeladude jaoks on peetud töökäte puudust ja elektrienergia kõrget hinda.
Paari aasta eest väljendas endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-valdkonna asekantsler Taavi Kotka mõtet, et Eesti riik võiks täiesti pilve kolida. Meie andmed, ka riigisaladused, oleksid jaotatud eri riikides asuvate andmeladude vahel ja kui Eestit füüsiliselt rünnataks, jääks riik ikkagi pilves toimima. Rolingule meeldis selline mõte silmanähtavalt.