VIDEOTEST: Vaata, kui nähtav on pimedal maanteel kõndiv jalakäija autojuhi jaoks helkuriga ja helkurita
Käes on aasta kõige pimedam aeg, mis tähendab, et ükski lisameede, mida saaksid enda paremini nähtavaks muutmiseks kasutusele võtta, ei ole liiast. Alles kottpimedal maanteel on näha, milline helkur võib päästa su elu ja anda autojuhile märku, et teel liigub veel keegi.
Sõitsime fotograafiga kotitäie helkuritega Tallinna kesklinnast Harku poole, et panna proovile mitmed kaubandusvõrgus müüdavad abilised.
Katsetasime helkurite peegeldamist nii meid kesklinnast kohale toonud auto tulede valguses kui ka LED-lambiga. Samuti proovisin mööda pimedat maanteeäärt kõndida, nii et mind valgustaksid ka teised mööduvad autod. Mulle endalegi üllatuseks toimisid tegelikult kõik helkurid kenasti, ehkki igaühel on oma plussid ja miinused. Seda, kuidas helkurid pimedates tingimustes töötavad, näed videost.
Millist helkurit on kõige paremini näha?
Raul Rom, maanteeamet
Kõige lihtsamal kujul on see nii, et heledad värvitoonid peegeldavad valgust, tumedad aga neelavad. Ja see omadus ei puuduta sugugi ainult helkureid, vaid on üldine. Näiteks hele riietus on mõnevõrra paremini märgatav kui tume.
Tänapäevased mikro-prismakilest pehmed helkurid on üldiselt heade peegeldusomadustega, kui pealispinna materjal, mis praegusel juhul ongi helkurmaterjal, on heledates toonides. Kuid turul või levitamisel või siis inimeste riiete küljes võib kohata ka selliseid „helkureid”, mille valgust peegeldav pind on mingisugust tumedamat tooni (sinine, punane, oranž jne). Nende puhul tasub kindlasti tähelepanelik olla, huvituda sertifikaadist ja vajaduse korral teha laboratoorseid mõõtmisi.
Millist helkurit valida ja kuidas seda kanda?
Gerli Grünberg, maanteeamet
KUIDAS LEIDA?
Ära vali helkurit hinna järgi, vaid selle põhjal, kas märgistusele esitatavad nõuded on täidetud ja kas helkuri suurus on lubatu piires. Pakendil peab olema:
- toote nimetus. Kui pakendil puudub nimetus „helkur”, ei pruugi tegu olla kvaliteetse helkuriga.
- andmed tootja kohta
- CE-vastavusmärgis tootel või selle pakendil
- viide standardile EN 13356:2001, mis sätestab nõuded helkuri kvaliteedile. Helkuril peab peegeldavat pinda olema vähemalt 15–50 cm2 ühe külje kohta. Samuti on standardis kindlaks määratud helkuri reflekteeriva ala tagasipeegeldumise omadused. Eelista alati pigem suuremaid kui väiksemaid helkureid. Jälgi, et helkuri pinnal olev kiri või trükipilt ei oleks ülemäära suur ega ei kataks kogu helkurit.
- eestikeelne kasutusjuhend teksti või pildina
KUHU TULEKS RIPUTADA?
Ilma kõnniteeta teel vahetult sõidutee ääres liikudes tuleks helkur kinnitada sellele küljele, kuhupoole jääb jalakäijast sõidutee. Helkur on autojuhile näha ainult sel juhul, kui auto tuled helkurile langevad ja seda valgustavad. Helkurist ei ole kasu, kui jalakäija jääb helkuri ja talle läheneva auto vahele ning helkuri ära varjab. Kui helkur on näiteks õlakoti sangade küljes, siis võib kotti ka ühelt õlalt teisele vahetada, et helkur parasjagu sellest küljest näha oleks, kustpoolt autod lähenevad, kuid tõenäoliselt on see tülikas ja kipub ununema. Seepärast on helkur otstarbekas kinnitada nii, et see ulatub mantli serva alt välja ja saab vabalt rippuda täiskasvanud jalakäija põlve kõrgusel.
MIDA ÜTLEVAD SEADUSED?
Eestis on helkuri kandmine kohustuslik. Seadus ütleb: „Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.” Ka sumedatel suveöödel on nähtavus halb. Eesti inimene aga kipub helkurit kasutama sügisest kevadeni. Samal ajal on sügisesed ja talvised päevad pimedad ja sompus, seega pole helkuri kandmine ka päevasel ajal sugugi halb mõte. Ka autost väljudes saab sõitjast jalakäija.
Eelmise aasta statistika järgi oli helkuri või valgusallika pimedal ajal mittekandmise eest keskmine trahv 18,6 eurot. Helkuri või valgusallika mittekandmise eest karistati 1091 isikut ühel korral, 29 isikut kahel ja kahte isikut kolmel korral.
