Ministeerium: majanduskasv jääb kolm korda alla meie potentsiaalile

Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud kummalgi pool üht protsenti, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile, kommenteeris täna avaldatud kolmanda kvartali SKT kasvu rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

"Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus," ütles Aben. "Töise tulu ja tarbimise kasv jätkus aeglustuvas tempos, kasumid ja investeeringud olid ikka languses. Konjunktuuri näitajad lubavad aeglase taastumise jätkumist."

Euroopa Liidu majanduskasv tervikuna on viimase paari aasta jooksul olnud stabiilne ja suhteliselt tugev ning SKT tase ületas kriisieelset juba aasta tagasi. Samas on sisenõudlus endiselt madal, mis väljendub kolmeprotsendilises jooksevkonto ülejäägis. "Nõrk nõudluskeskkond iseloomustab ka Eesti majandust, mis viis kolmandas kvartalis jooksevkonto SKT suhtes viie protsendiga ülejääki, kuna investeeringute langus süvenes," märkis Aben. "Endiselt nõrk kogunõudlus on madala majanduskasvu ja vähenevate investeeringute tähtis põhjus."

Tööturg on keskpärasele konjunktuurile vaatamata töötajatele soodne, tõdes Aben. "Töise tulu kasv oli erinevate hinnangute põhjal üle viie protsendi, mis ületas SKT nominaalkasvu umbes kaks korda. Selle ebakõla tasakaalustas kasumite vähenemine kolm protsenti."

"Kuigi finantseerimise seisukohast võiks investeerimiskeskkond olla hea, ei meelita müügikäibe kasvu väljavaated ettevõtteid siiski uusi investeeringuid ette võtma," sõnas Aben. "Üllatavalt hea olukord tööturul võib olla väheste investeeringute tulemus, kuna tasapisi kasvavat nõudlust üritatakse ebakindlates oludes esialgu rahuldada suurema arvu töötajatega. Kui konjunktuur peaks taas nõrgenema, on töötajatest võimalik vabaneda, kuid investeeringuid tagasi pöörata enam ei saa."

"Viimased viis aastat on majanduskonjunktuuri koondindikaator kõigis Baltimaades olnud stabiilne, ilma tõusu- või langustrendita. Tarbimisjulguse ja sellest tuleneva investeerimisaktiivsuse kasv eeldab ilmselt senisest suuremat optimismi tuleviku osas," märkis Aben. "Konjunktuuri trend viimasel poolel aastal Eestis, Soomes ja Leedus on siiski olnud selgelt ülespoole, mistõttu võib oodata majanduskasvu kiirenemist järgmisel aastal."