„Esimest sõitu on oodata peale ristimist. Traditsiooniline ristimine on planeeritud 19. detsembril ning loodetavasti saame liinile 20. ja 22. detsembri vahel. Oluline on, et pühade ajal saaksime pakkuda seda teenust, mida Hiiumaa ja mandri vahel liikleja ootab,“ sõnas Padar.

Küsimusele, kas Saaremaa Laevakompaniile kuuluvate praamide Harilaid, St. Ola ja Hiiumaa rendilepingud lõpetatakse, vastas Padar, et veel mitte. „Iga uus laev vajab sisseelamist. Nagu merekarud ütlevad, siis üks aasta läheb aega, et laeva sisse elada. Alates sellest hetkest, kui Leiger liinile tuleb, on ta ikkagi põhiline laev, kuid Leedo laevad jäävad teda toetama.“
Alates sellest hetkest, kui Leiger liinile tuleb, on ta ikkagi põhiline laev, kuid Leedo laevad jäävad teda toetama.
Leigeri õed-vennad hakkavad saabuma aasta alguses. „Poola esimene laev peaks tulema hiljemalt aasta alguseks, Türgi teise laeva veekatsetused algavad ka aasta alguses. Me oleme öelnud teise laeva kohta, et märtsis võiks hakata teenindama liini, aga kõige olulisem on see, et suvekuudeks oleks täisteenindus valmis,“ sõnas Padar.
Kaido Padar
Küsimusele, kui suure trahvi pidi Türgi laevatehas praamide viivituse eest maksma, vastas Padar, et nii suure kui lepingus ette nähtud oli. „Neil oli suur kergendus, kui nad said laeva meile üle andnud ja nad ütlesid, et nii nõudlikku klienti pole neil varem olnud.“

Padari sõnul on küll laev valmis, kuid probleeme võib veel tulla. „Pudi-padi on vaja veel teha ja detaile on tarvis lihvida. Töö käib ja mehed on koguaeg valves. Ohutussertifikaati veel pole, sest lõpliku loa annab Veeteede amet ja järgmisel nädalal algavad inspektsioonid, aga me ise loodame, et siin pole mingeid takistusi.“

Tagantjärgi vaadates ei oska Padar öelda, kas praamid oleks võinud tellida Soome tehaselt? „Mul on raske kommenteerida seda. Pole vaja vaadata tagasi, vaid edasi. Oluline on, et me saaksime need 2,1 miljonit klienti teenindatud. Pigem võiks Eesti riik mõelda, et kui tehakse suuri projekte, siis tuleb arvestada sellega, et riskid võivad realiseeruda ja alati tuleb teha varuplaane.“
Eesti riik võiks mõelda, et kui tehakse suuri projekte, siis tuleb arvestada sellega, et riskid võivad realiseeruda ja alati tuleb teha varuplaane.
Kodutee oli Leigerile tormine

„4600 miilis sõitu oli mitmekesine,“ kirjeldas koduteed Leigeri kapten Hanno Naaber. „Enamus aega oli väga tormine ja sellest tulenevalt seisime ka poole ajast. Viimane nädal läks kergelt, eks merejumal Neptun vaatas ka, et on meid piisavalt kiusanud. Esimese tormi saime koha Joonia merel. Tormi oli ja laine oli korralik, aga marsruut oli valitud nii, et oleks koguaeg kuhugi varju minna. Liigseid riske ei hakanud me võtma, sest tegemist on ikkagi parvlaevaga, mis pole mõeldud suurtel meredel sõitmiseks,“ rääkis kapten.
Hanno Naaber
Meri oli väga tormine ja sellest tulenevalt seisime ka poole ajast. Viimane nädal läks kergelt, eks merejumal Neptun vaatas ka, et on meid piisavalt kiusanud.
Novembri alguses leidis Leigeri merekatsetustel osalenud veeteede ameti inspektor laeval kokku 21 puudust. „Kõik laevaga seotud puudused on lahendatud juba tehases. Kõigega on kõik korras. Võtame näiteks märkused kitsaste koridoride kohta, sellega probleemi tegelikult ei olnud. Koridori laiuse piiras ära seinal olev tulekustuti, aga võta kruvikeeraja ja keera see seina küljest lahti ja tõsta mujale. Meedias jääb siuke mulje, et kogu laev tuleb ümber ehitada, kuid see on projekteeritud spetsialistide poolt ja kõik vastab nõuetele. Ega see mees, kes tulekustuteid paigaldab, ei teadnud, et sein peab meetri laiune olema. Täna õhtul sõidame laevaga Tallinnasse, kus tehakse veel viimased lihvid.“

Sellel aastal on palju probleeme olnud madala veetasemega. „Selle osas ei saa midagi teha. Võime küll teha väiksema süvisega laevu, kuid sinna ei mahu autosid peale. Võime teha kümme väikest laeva, kuhu mahub korraga peale 20 autot, aga sellel pole ka mõtet. Mujal maailmas tehakse kanal sügavamaks, kui veetase probleemne on. Leigeri maksimaalne süvis on sama suur kui eelkäijatel,“ rääkis Naaber.