Tehnoülevaatajad võtsid massiliselt altkäemaksu ehk Eesti teedel sõidavad ohtlikud romud
Esimeses asjas kuulutas kohus otsuse välja 9. novembril ning teises eelmisel reedel, 9. detsembril. Kohus määras süüdistatavatele karistuseks rahalise karistuse, tingimisi vangistuse ning lisakaristusena mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana tegutsemise keelu kaheks aastaks.
Süüdistuse kohaselt võtsid Tallinnas, Kadaka ja Peterburi teel asuvates tehnoülevaatuspunktides töötanud Vambo Vainu (s. 1956), Valeri Mihaljov (s. 1956), Jüri Helde (s. 1957) ja Gunnar Orula (s. 1957) korduvalt altkäemaksu, Marko Reinumäe (1974) sai süüdistuse altkäemaksu vahendamises.
Vastutasuna võltsiti sõidukite tehnoseisundit kajastavat dokumentatsiooni märkides sõiduki tehniliselt korrasolevaks. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid, et dokumentide vormistamine toimus ilma sõidukite tehnoseisundi nõuetekohase kontrollita.
"Kohtueelses menetluses selgitati välja ka altkäemaksu andjad – kokku 24 inimest. Nad on üle kuulatud ja nende suhtes on lõpetatud menetlus oportuniteedi põhimõttel ehk neile on määratud rahaline kohustus või üldkasulik töö," sõnas kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtus riiklikku süüdistust esindanud juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Need inimesed peavad oma sõiduki nõuetekohasele tehnoülevaatusele viima. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul näitab kuritegude mastaapsust kas või see fakt, et taolisi juhtumeid on tuvastatud üle Eesti – Tartus tunnistas kohus selle aasta suvel kaks inimest süüdi, Pärnus on esitatud neljale mehele süüdistus ning järgmise aasta kevadel algab kohtumenetlus, Ida-Virumaa asi asub hetkeseisuga prokuratuuris.
"See näitab ilmekalt, et meie teedel võisid massiliselt liikuda nõuetele mittevastavas tehnoseisundis sõidukid, mis ühel hetkel võisid olla ohtlikud nii sõiduki kasutajatele kui ka teistele liiklejatele," kommenteeris prokurör.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler selgitas, et tehnoülevaatuspunktide juhtidel ootab ees väga suur ja oluline töö ettevõtte edasise ausa töökultuuri juurutamisel.
Ombleri sõnul on aga tehingul kaks osapoolt, mistõttu tuleb igal inimesel enne altkäemaksu pakkumist hoolega mõelda tagajärgedele. "Kui mõelda neile ohtudele, mis rikkis sõiduk võib liikluses endaga kaasa tuua, ja järgneda võivale menetlusele ja karistusele, siis arvan, et ükski autoomanik tegelikult neid tagajärgi ei soovi," arvas Ombler.
