Artur Talvik nõuab rahandusministrilt Tootsi tuulepargi kohta vastuseid: kas olete täiesti kindel, et ei ole tegemist järgmise Estonian Airiga

Maaelu komisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Artur Talvik saatis rahandusminister Sven Sesterile seoses Eesti Energiale otsustuskorras Tootsi tuulepargi andmisega kirjaliku arupärimise.

Järgneb arupärimise tekst:

8. detsembril 2016 otsustas Vabariigi Valitsus anda Eesti Energiale 40 katastriüksusest koosneva kinnistu Pärnumaale Vändra valda Metsakülla (Tootsi suursoo) läbi aktsiakapitali suurendamise 4,14 miljoni euro võrra. Selle vastu on teravalt protesti avaldanud
taastuvenergia vallas tegutsevad eraettevõtted, kelle hinnangul on tegu ebavõrdse kohtlemisega kuivõrd nemad peavad maid omandama enampakkumise teel, mitte otsustuskorras. Otsustuskorras maa andmine seab Eesti Energia eraettevõtetega võrreldes eelisolukorda.

Eraettevõtted väidavad, et rahandusministeeriumil puudub majanduslik mõjude analüüs sisustamaks riigivaraseaduse punkti, mille kohaselt tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. See tahendab, et otsus on seadusega vastuolus.

Ettevõtete sõnul monopoliseerib otsus läbi ebavõrdse maa eraldamise tuuleenergia turu Eesti Energiale, sest riigile ja riigiettevõtetele on intressid alati erasektorist madalamad.
Tuuleenergiale on seatud 600 GWh toetuse mahupiirang aastas ja madalamad intressid võimaldavad selle Eesti Energial täis toota. See omakorda annab löögi Eestis arenevale tuulikute tööstusele ja töökohtade loomisele, sest tööstusel ei ole võimalik koduturul saada
eksporturgudele läbimurdmiseks vajalikke referentse.

Lisaks võib pidada nii planeeringu kui kaitseministeeriumi “rohelise tule” järgi tuuleparkideks sobivat maad Eestis vägagi defitsiitseks. Pärnumaa Tootsi Suursoo maatukk on tegelikult isegi ainus, kuhu saab probleemideta uue maismaa-tuulepargi rajada. Sellise defitsiitse
maatüki otsustuskorras ühele turuosalisele andmist, mis sest, et riigiettevõttele, võib pidada otseseks turu mõjutamiseks. Räägime investeeringust, mille maksumuseks on ettevõtted hinnanud 250 miljonit eurot.

Sellega seoses palun vastata järgnevatele küsimustele:
1. Kas rahandusministeeriumis koostati mõju analüüs, kus on analüüsitud maa otsustukorras andmise stsenaariumi ja alternatiivse enampakkumise stsenaariumi mõju Eesti majandusele, ekspordile ja töökohtade loomisele? Kas selle analüüsiga on võimalik tutvuda?

2. Kas on olemas juriidiline analüüs otsuse kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega? Kas selleanalüüsiga on võimalik tutvuda?

3. Kas otsusega, mis kanaliseerib taastuvenergia toetused Eesti Energiale üritatakse
lappida firma varasemaid valesid juhtimisotsuseid ja kehva majanduslikku olukorda?

4. Miks Eesti Energia AS ei või maad omandada enampakkumise korras nagu kõik teised
taastuvenergia valdkonnas tegutsevad ettevõtted Eestis? Kas see ei tagaks riigile parimat
võimalikku hinda?

5. Miks on otsuse motivatsioonis ja sellega seotud teadetes märgitud otsuse rahaline maht
4,14 miljonit eurot, kuigi tegelikult antakse läbi taastuvenergia turu umberkorraldamisele
Eesti Energiale vahendid investeeringuks suurusjärgus veerand miljardit eurot (150 MW
tuulikute maksumus)?

7. Kas Teie hinnangul on Eesti Energia AS õiguslikult eristaatuses võrreldes teiste Eestis
tegutsevate energiaettevõtetega? Kas selline eristaatus oleks Teie hinnangul kooskolas Eesti ja
Euroopa Liidu õigusega?

8. Kas Teie hinnangul oleks sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate tuuleparkide
investeeringute puhul Eesti jaoks parem kasutada kohapealse tööstuse ja tookohtade) poolt
toodetud tehnoloogiat või importida mõne välisriigi ettevõtte toodangut nii nagu seda on
otsustanud Eesti Energia oma riigihankes teha, välistades kodumaise tuuletehnoloogia, mis
oma toodangunäitajatega on vägagi konkurentsivõimeline?

9. Kas olete täiesti kindel, et antud juhul ei ole tegemist järgmise “Estonian Air’iga” st
keelatud riigiabiga? Kas sama kindel, kui üks varasematest valitsustest, kes viis samase
otsusega Estonian Airi pankrotti?

Vaata arupärimist lähemalt siit.