Tere omanikuks püüdlev ärimees jäi riigikohtus süüdi suures maksupettuses

Eelmisel nädalal piimatööstuse Tere ostmisest teatanud Maag Grupi üks omanik Roland Lepp mõisteti 2004. aastal kriminaalkorras süüdi suures käibemaksupettuses. Kohtuotsusest selgub, et Lepa käitumine oli tahtlik.

Toonane Kirimäe lihatööstuse Filee – see kuulus Maag Gruppi - tegevjuht Roland Lepp esitas riigikohtusse kassatsioonikaebuse Tartu ringkonnakohtu 4. juuni 2003 otsuse peale, ringkonnakohtus mõisteti ta maksupettuses süüdi. Lepa kaitsja oli vandeadvokaat Leon Glikman, riiklik süüdistaja Marge Püss.

Riigikohus jättis kassatsioonikaebuse rahuldamata, vähendades võrreldes varasemate kohtuastmetega vaid välja petetud maksusummat.

Riigikohtu kriminaalkolleeg koosseisus Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar ja Lea Kivi kirjutavad 25. märtsi 2004 otsuses, et „lähtudes kohtuotsuses näidatud tõenditest, tuleb alusetult deklareeritud eksportkäibeks lugeda 1995. aasta veebruaris 487 600 krooni ja märtsikuus 642 362 krooni. 1995. aasta novembrikuu käibe eest alusetult tagastatud käibemaksu suuruseks tuleb lugeda 248 720 krooni ja 1995. a detsembrikuu käibe eest alusetult tagastatud käibemaksu summaks 176 364 krooni.“

Lepale oli eelnevalt kõige karmimat palet näidanud Tartu maakohus. Maakohtu 2003. aasta jaanuaris tehtud otsusega karistati Leppa 2,5 aasta pikkuse vangistusega. Sellest üheksa kuud pidi Lepp kongis istuma. Ülejäänu oli tingimisi. Samuti keelas kohus Lepal kuuluda kolme aasta jooksul äriühingu juhatusse või nõukogusse ja mõistis Lepalt välja 2,99 miljonit krooni Tartu maksuameti kasuks.

Süüdistuse järgi esitas Lepp AS A.R.A. (Filee lihatööstus) juhatuse liikmena kahe aasta jooksul, juulist 1994 kuni maini 1996, fabritseeritud ekspordidokumente, mille alusel tagastati Fileele peaaegu kolm miljonit krooni käibemaksu.

2003. aasta juunis leevendas Tartu ringkonnakohus maakohtu karistust. Tegeliku vangistuse asendas kohus tingimisi karistusega. Kohus võttis Lepalt ärijuhtimiskeelu ja vähendas maksuameti kasuks mõistetud summat 200 000 krooni võrra.

Ringkonnakohus otsustas, et Lepp peab maksma riigitulusse vähemalt 2500 krooni kuus, elama kohtu määratud kohas ja end korrapäraselt elukohajärgses kriminaalhooldusosakonnas näitamas käima.

Mõistagi ei meeldinud Lepale ka ringkonnakohtu otsus. Seetõttu pöörduski ta kassatsioonikaebusega riigikohtusse. 2003. aasta novembris kurtis Lepp Lääne Elule, et süüdlane oli ette määratud. „Ma olin inimene, kes oli olemas. Ma ei tea, kas te mäletate, mis elu oli 1994. aastal. Hulgifirmad kauplesid sularaha eest, müüdi suurtes kogustes peamiselt Venemaale. Aeg oli teistsugune,“ rääkis Lepp.

Riigikohus ei rahuldanud kassatsioonikaebust, kuid juhtis tähelepanu, et välja petetud maksusummasid on maakohus valesti arvutanud. Niigi jäigi riigikohtu arvestuste kohaselt välja petetud maksusummaks kokku 1,55 miljonit krooni ehk ligikaudu 100 000 eurot. Muus osas ei muutnud riigikohus Tartu ringkonnakohtu otsust.

Kaaludes Roland Lepa kaitsja Leon Glikmani väidet, et Lepa tegevusest tekkisid juriidilised kohustused vaid juriidilisel isikule ehk AS-le A.R.A. (Filee lihatööstus) ja seetõttu ei ole õige kohaldada tegevjuht Lepa suhtes kriminaalvastutust, märkis riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. „Juriidiline isiku tegevus saab väljenduda üksnes füüsiliste isikute tegude kaudu. Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal sai kriminaalvastutusele võtta üksnes füüsilist isikut. Kuigi karistusseadustiku järgi on kriminaalvastutus kohaldatav ka juriidilise isiku , ei välista see füüsilise isiku vastutust. Roland Lepale on esitatud süüdistus ja ta on süüdi tunnistatud füüsilise isikuna toimepandud tegude eest,“ rõhutas riigikohtu kriminaalkolleegium.

Maag ostis Soome omanikelt Kirimäe lihatööstuse osaluse, mille kasvatas hiljem enamusosaluseks. Väidetavasti tõrjus Maag 2002. aasta kevadel ettevõtte asutaja Mati Kallemetsa firma juhtimisest kõrvale, kirjutas Lääne Elu.