Eesti Energia juht: ka meil jääb põlevkivi puudu

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul kimbutab tooraine ehk põlevkivi puudus ka riiklikku energiakontserni, mis ostab põlevkivi näiteks Kiviõli Keemiatööstuselt ning on uurinud ostuvõimalusi ka VKG-lt. Samal ajal vaidlevad VKG ja Eesti Energia kohtus just varasemalt toimunud põlevkivi müümise ja hindade üle ning nõuavad üksteiselt kümneid miljoneid kahjude korvamiseks.

Kui tänases Ärilehes ilmunud loos väidab VKG juht Ahti Asmann, et riigiametid soosivad põlevkivitööstusena vaid riigifirmat Eesti Energiat, siis sellega ei nõustu ei terava kriitika alla sattunud konkurentsiamet ega Eesti Energia ise.

Riigi energiafirma juht Hando Sutter ütleb, et Eesti Energia olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste põlevkivi kasutamise maksimaalne võimekus on suurem, kui neile eraldatud põlevkivi kaevemahtude aastamäär, mis on 15,01 miljonit tonni geoloogilist põlevkivi aastas.

"Viimase viie aasta jooksul oleme ära kasutanud keskmiselt 83% meile eraldatud põlevkivi aastasest kaevemäärast. Teistel kolmel põlevkivikaevandajal on viie aasta keskmisena see näitaja oluliselt madalam. Tänane olukord on pikemas perspektiivis aga selline, et Eesti Energia olemasolevate põlevkivivarade töötamiseks nende elukaare lõpuni ei ole meil piisavalt kaevelubadega tagatud põlevkivivaru."

Täiendava põlevkivivajaduse katmiseks ostab Eesti Energia põlevkivi ka Kiviõli Keemiatööstuselt. Samuti on Eesti Energia uurinud põlevkivi ostu võimalust Viru Keemia Grupilt, saates viimasele sellekohase päringu.

Sutteri sõnul on Eesti Energial prognoosi kohaselt ka 2017. aasta alguses põlevkivi kasutus suurem kui aasta varem. "2016. aasta suvel uuendatud strateegia kohaselt on meil praegu töös näiteks põlevkivigaasist bensiini eraldamise projekt ning Eesti elektrijaama 8. ploki rekonstrueerimise projekt, mis aitavad põlevkivivaradel edaspidi veel paremini turule pääseda, kuna tootmine muutub efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks."

"Mis puudutab VKG-d, siis meile teadaolevalt on VKG-l juba täna olemas lubadega tagatud põlevkivivaru, millest jätkub nende olemasolevate õlitehaste käitamiseks 20 - 30 aastaks. Seega on VKG-l sellest aspektist võetuna Eesti Energia ees eelis. Lisaks jõustus 2015. aastal seadusemuudatus, mis võimaldab põlevkiviettevõtetel kaevandada kehtestatud aastamäärast 7 aasta jooksul vähem kaevandatud põlevkivi tagant järele."

Kui praegu soovib EE osta kivi VKG-lt, siis varasemalt müüs Eesti Energia kivi just VKG-le. Naftahindade languse ajal sai VKG-l küllalt ja ta loobus EE-lt 31-eurose tonnihinnaga põlevkivi ostmast (varem kehtis kooskõlastatud hind ca 10 eurot tonni eest) ning tagatipuks kaebas EE kohtusse, et nõuda diskrimineerivast hinnastamisest tekkinud kahju hüvitamist.

Eesti Energia vastas hagiga ostu-müügilepingu rikkumise kohta. Mõlemad nõuavad nüüd üksteiselt kohtu kaudu kümneid miljoneid eurosid. Poolteist aastat menetles VKG kaebust ka konkurentsiamet ja leidis, et VKG-lt põlevkivi eest küsitud hind on õiglane. Ka selle otsuse vaidlustas VKG kohtus.

"Rääkides põlevkivi müügist VKG-le, siis pole me sellest kunagi keeldunud," ütleb Sutter. "Kuna Eesti Energia põlevkivi kasutavad varad suudavad tarbida rohkem põlevkivi, kui meil kehtivate kaevelubadega kaetud on, siis oleme kasutanud põlevkivi hinnastamisel parima alternatiivi põhimõtet. See tähendab, et juhul kui teenime põlevkivi müügi pealt rohkem tulu kui seda ise enda elektrijaamades ja õlitehastes väärindades samal ajal teeninud oleksime, siis on mõistlikum kivi müüa. Sellise lähenemise on heaks kiitnud ka konkurentsiamet enda menetluses, leides et hinnastamine oli korrektne."