Kas riik sooviks pigem Tartu-Riia või Haapsalu raudteeliini?
Rail Balticu nõuniku Kaido Zimmermanni välja käidud mõte, et Tartu-Riia rongiliini võiks kohe käiku panna, ei leia ministeeriumis sama entusiastlikku vastuvõttu. Konkurente napile ja kahjumis raudteetaristu investeeringurahale on mitmeid ning Tartu-Riia liin pole poliitilise otsusena välja käidud Haapsalu liiniga samas kaalus, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Ehkki veel paar aastat tagasi oli Tartu-Riia rongiliin transpordi arengukavas sees, on riik sellest nüüdsest sisuliselt loobunud. Täpsemalt, mõte, et võiks, on teoreetiliselt olemas, kuid ei rahanappus, vähene nõudlus ega koostöö puudumine Läti poolega soodusta seda ideed edasi arendama. Konkureerivaid projekte on palju, raha nende elluviimiseks vähe - riik peab niigi igal aastal Eesti Raudtee kahjumit riigiabist kinni maksma, st isetasuvust on raske saavutada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter tunnistab, et viimati tegeldi Tartu-Riia otseühendusega süvitsi "viimasel krooniaastal" ehk 2010.
"Läti poolel tollal ei olnud mingit vastutulelikkust, nad ei olnud valmis seda projekti omalt poolt toetama - et kes rongid soetab ja kuidas kaasfinantseeritakse. Ka nende raudtee kasutustasu on kordades kõrgem kui meil," loetleb Tatter takistusi koostöös. "Läti võttis retoorika maha sellega, et on juba ju olemas Riia-Valka ja sealt edasi Valga-Tallinna ühendus."