Tartu Mill sai süüdistuse suures käibemaksupettuses
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab ASi Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises, mille tulemusena jäi riigile laekumata käibemaksu summas 1 233 761 eurot.
Süüdistuse kohaselt esitas AS Tartu Mill käibedeklaratsioonides valeandmeid 2012. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta septembrini, vahendas prokuratuur.
Ettevõtte toonast ostujuhti süüdistatakse kaheksaliikmelise kuritegeliku ühenduse kaasabil valeandmete esitamise organiseerimises. Kohtueelse menetluse raames kogutud tõendid viitavad sellele, et kuritegeliku ühenduse liikmed kasutasid üle kolmekümne variettevõtte, mille kaudu näidati tehinguid, mida tegelikult ei toimunud, teatas prokuratuur.
Näilike tehingute eest esitasid variettevõtted Tartu Millile võltsarveid, mille alusel kandis süüdistatav kuritegeliku grupi kontrolli all olevatele variettevõtetele raha. Sel viisil varjati tehinguid ASi Tartu Mill ja tegelike teraviljamüüjate vahel, teatas prokuratuur.
Süüdistuse kohaselt jõudis võltsarvete alusel üle kantud raha kui kuritegelik tulu sularahana tagasi ühenduse liikmeteni, sh ostujuhini. Sularaha kasutati prokuratuuri teatel tegelikele teraviljamüüjatele vilja ja rapsi eest tasumiseks ning kuritegeliku ühenduse tegutsemise rahastamiseks, sh ühenduse liikmetele tasumiseks.
Tartu maakohus mőistis juba 2014. aasta alguses kuus kuritegeliku ühenduse liiget kokkuleppemenetluses süüdi. Kohus leidis, et isikute süü on tõendatud ning toime pandud kuritegusid tunnistasid ka süüdistatavad ise.
"ASil Tartu Mill kui ühel teraviljasektori juhtivettevõttel lasuv süüdistus heidab kahtlemata varju kogu teraviljatööstusele," ütles kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing prokuratuuri pressiteate vahendusel.
"Süüdistataval poleks olnud vőimalik petturlikult ning ebaausalt tegutseda, kui poleks olnud teraviljamüüjaid, kes sellist käitumist aktsepteerivad. See omakorda aga näitab arenguruumi Eesti talunike ja viljakasvatajate ärikultuuris," märkis Vahing.
Süüdi mõistmisel saab kohus ettevõttele määrata rahalise karistuse kuni 16 miljonit eurot.
Eelistungi aega ei ole kohus veel määranud.
