Teliast ostetud kallis Philipsi teler sundis klienti remonditöökoja uksi kulutama

Telialt ostetud suur teler oli pidevalt rikkis ja vajas remonti. Telia hinnangul pole teleril viga midagi ning et hoopis mitmel korral olla süüks tühjaks saanud puldipatareid. Tarbijavaidluste komisjon nii ei arva.

Klient ostis kaks aastat tagasi Teliast 55-tollise Philipsi teleri, mis maksis 1890 eurot. Ostmiseks sõlmis klient järelmaksulepingu. Tänavu hakkas teler oma töös järeleandmisi tegema.

Ühel hetkel oli klient sunnitud pöörduma tarbijavaidluste komisjoni poole, kuna teler viibis sageli remondis ning Teliaga tekkinud probleemidele lahendust ei leitud.

Tänavu 2. juunil läks klient telerile pärast remonti järele. Kodus selgus, et teleri jala kruvid olid valed. Selle probleemi kõrvaldamine võttis aega kuni 15. juunini. Telerit polnud võimalik käivitada. Osaliselt toimis teler küll läbi Telia digiboksi, kuid puldirike ei võimaldanud teleri enda funktsioone kasutada. Tarbija toimetas teleri tagasi müügiesindusse, kus ka klienditeenindaja telerit käivitada püüdis, kuid see ei õnnestunud. Tarbija andis teleri kokku neljal korral remonti ja kirjutas ka pretensiooni, millega soovis lepingu lõpetamist ja raha tagastamist.

Telia nägemus asjast oli, et teleri puldi patareid olla hoopis tühjad olnud. Sellega tarbija nõus pole ning peab seda väidet koguni absurdseks, sest oli eelnevalt teleri puldi patareid ise vahetanud.

Lisaks seab tarbija kahtluse alla ka selle, et Telia üldse lasi garantiiremondi korras teleri emaplaadi asendada. Tarbija on nii garantiilise töid teostavale töökojale Simson ServiceNet EE OÜ, kui ka Teliale endale kirjutanud seoses emaplaadiga ning nõudnud dokumente emaplaadi tarne kohta. Klient pole nimelt nõus Telia selgitustega ning kahtleb emaplaadi asendamisega seonduvas, soovides dokumentatsiooni emaplaadi tarneaja ja muude asjaolude kohta.

Tarbija tegi ka kompromissettepaneku, et Telia maksaks talle raha tagasi, et klient saaks Telialt uue teleri osta, kuid oma ettepanekule ta vastust ei saanud.

Telia tarbijaga ei nõustu

Telia viitab omapoolses selgituses, miks kliendil pole õigust oma nõudmistele, võlaõigusseadusele. Lisaks toob Telia välja, et kõige esimeses järjekorras on kliendil õigus nõuda probleemse seadme parandamist või asendamist, aga mitte kohest tagasiostu.

Telia selgitusel saab ostja alles siis müügilepingust taganeda kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast. Nii ütleb kehtiv seadus.

Telia kinnitusel on klient ostetud televiisori probleemidega esindusse pöördunud kolmel korral. Neil kordadel uuendati teleri tarkvara, vahetati teleri emaplaat, kontrolliti seadme töökorda.

Kolmandal korral ei hakka kliendi sõnul telekas puldiga tööle. Kliendi väitel ei saanud ta midagi muud peale Telia televisiooni vaadata. Siis esitas klient Teliale nõudmise, et hooldus ostaks teleri tagasi. Ka ei soovinud klient pärast kolmandat remonti enam telekale järgi tulla. Telia sõnul hakkas klient sel hetkel juba tarbijakaitse ja kohtuga ähvardama.

Hoolduses tehti järjekordsed tööd ja tuvastati, et tühjaks olid saanud puldi patareid, seda põhjusel, et teler oli halvasti pakendatud ja surus puldile peale hoides nuppe all, mistõttu patareid tühjaks said.

Selle selgitusega leiab Telia, et kliendi nõudmine ei ole põhjendatud.

Tarbijavaidluste komisjoni otsus

Asja materjalide põhjal on tarbija teler toodud remonti kolmel korral. Esimene kord uuendati selle tarkvara, teisel korral vahetati emaplaat, kolmandal korral teatas tarbija, et taganeb lepingust ja ei ole nõus telerit tagasi võtma. Teise remondi käigus teostati teleri emaplaadi vahetus, seega teleri põhjalik remont. Pärast seda puudused ei kadunud ja tarbija taganes lepingust.

Kaebuse materjalide põhjal ei tunnista Telia teleri puudust, kuid samas on seda remontinud. Lisaks ei ole Telia vastu vaielnud, et teleri pult kaupleja esinduses ei toiminud ja teler töötas vaid Telia kaabelsüsteemis.

Poolte lepingusuhe algas 2014. aastal ning 2016. aastal pidi Telia teostama telerile remonttöid, mille käigus ei suutnud selle viga kõrvaldada ning tarbija taganes lepingust.

Tulenevalt võlaõigusseadusest vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Tulenevalt seadusest võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja asendamist üksnes siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega.

Antud juhul on asja puudused tõendatud faktidega. Telia teostas iga kord, kui tema poole pöörduti, tarkvara uuenduse ja ühel korral ka emaplaadi vahetuse. Aegumise vastuväidet ei esitatud. Tarbijal oli pärast teist remonti, kus teostati emaplaadi vahetus, alus lepingust taganemiseks, kuna seadme remont ei õnnestunud.