KIK korraldab töö ümber ja hakkab koondama
Riigile kuuluva sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu kinnitas asutuse 2017. aasta eesmärgid ning tegevuseelarve, mis on 12% väiksem kui sel aastal. Kuna KIKi kaudu suunatavad toetusrahad vähenevad märkimisväärselt, korraldab asutus töö ringi ning vähendab ka töötajate arvu.
Esindused maakonnas säilivad ning võtavad enda kanda ka osa seni Tallinnas asunud spetsialistide tööst.
„Riigi töökohad peavad jääma ka maakondadesse, seetõttu oli see üks aluspõhimõte, millest muudatusi planeerides lähtusime," ütles KIKi nõukogu esimees keskkonnaminister Marko Pomerants, lisades, et kui toetusraha hulk on väiksem ja riik tervikuna otsib võimalusi efektiivsemaks toimimiseks, tuleb seda teha ka neil.
Nõukogu otsusega ühendatakse KIKi struktuuris seni eraldi olnud kaks toetuste põhisuunda – struktuuritoetused ja keskkonnaprogramm üheks toetuste üksuseks. Uue töökorralduse järgi tegeleb edaspidi üks üksus, sõltumata rahastusallikast, erinevate valdkondade (jäätmed, vesi jne) rahastamise korraldamisega. Töö ümberkorraldamise põhieesmärk on tõsta toetuste vahendamise efektiivsust, luues ühtne valdkonnapõhine toetuste jagamise süsteem, mis lihtsustaks muuhulgas asjaajamist ja KIKi partneritega suhtlemist. Samuti ühendatakse siseaudiitori ja projektiauditi funktsioonid ning moodustatakse siseauditi üksus.
Muudatus on toimunud ka KIKi juhtimises. Ainukese juhatuse liikmena jätkab tööd Veiko Kaufmann, kes on asutuse eesotsas olnud üle nelja aasta.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kuueteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 19 tuhandet keskkonnaprojekti.
KIKile keskkonnatasude seaduse alusel laekuv raha (keskkonnaprogramm) on märkimisväärselt vähenenud. 2012. aastal oli see 35,8 miljonit eurot, 2013. aastal 36,7 miljonit, 2014. aastal 38,3 miljonit, 2015. aastal 35,1 miljonit, 2016. aastal 28 miljonit ning 2017. aastal vaid 25,6 miljonit eurot (prognoos). Selle tingib eelkõige nö põlevkivitööstuse päästepakett, mille valitsus kevadel vastu võttis ning mille alusel külmutatakse sektori ressursitasud.
