"Täna tuli uudis selle kohta, et riik võib tulevikus hakata koostama nelja-aastaseid eelarveid. Selle uudise tegelik sisu on aga eelarvereeglite lõdvendamine selliselt, et tulevikus oleks võimalik koostada eelarveid ka struktuurses defitsiidis olevana," ütles Sõerd Ärilehele.

Sõerdi sõnul tähendab see teade, et riik ei suuda eelarvet struktuurses tasakaalus olevana koostada, mistõttu tuleb eelarveseadust muuta nii, et eelarve võib edaspidi olla ka struktuurselt 0,5 protsendise puudujäägiga.

"Kehtiva seaduse järgi tuleb eelarve koostada struktuurselt tasakaalu olevana. Struktuurne tasakaal aga juba oma definitsiooni järgi tähendab seda, et majanduse tsüklilise mõjuga arvestatakse," selgitas Sõerd.

"Nominaalse tasakaalu asemel struktuurse tasakaalu põhimõtte sisseviimine tähendaski seda, et eelarve peab olema struktuurselt, ehk üle majandustsükli tasakaalus. See tähendab, et struktuurse tasakaalu definitsioonist tulenevalt juba arvestatakse sellega, et majanduse kasvuperioodi ülejäägid kompenseerivad langusperioodi puudujäägid. Nii on näiteks ka järgmise aasta eelarve nominaalselt 0,6% sisemajanduse kogutoodangust defitsiidis, aga ministeeriumi hinnangul siiski struktuurselt tasakaalus."

"Seega saab ka praeguse eelarveraamistiku puhul arvesse võtta ja kasutada eelmiste aastate ülejääke, tingimusel, et eelarve on struktuurselt tasakaalus. Sellest tulenevalt saab ka praegu nominaalse defitsiidi katteks kasutada eelmiste aastate ülejääke, laenu ja reserve."

"Nüüd aga soovib uus võimuliit aastast 2014 kehtinud põhimõtetest taganeda, seda teeb IRLi rahandusminister ning muudab sellega naeruväärseks IRLi hiljutise soovi tasakaalu reegel isegi põhiseadusesse kirjutada," märkis Sõerd. "Praegused plaanid on ettevalmistus olukorraks, mida varsti ka näeme, kus praegune koalitsioon asub laenurahaga katma eelarve jooksvaid kulusid."