Transaviabaltika esindaja Rene Must osutas täpsemale statistikale, tuues välja juuni-detsembrikuu Tallinn-Kuressaare-Tallinn lendajate arvuks 7511 ja samal perioodil Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal lendajate arvuks 5556 reisijat.

"Kui me räägime meie 19-reisijakohalise lennuki keskmisest täituvusest vaadeldaval perioodil, siis Tallinn-Kuressaare-Tallinn suunal saavutasime selleks 57 protsenti ja Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal 42,6 protsenti," rääkis täpsemast lendajate statistikast lennuettevõtte esindaja.

Jõulukuul ehk detsembris kasutas kiiret õhutranspordi võimalust kokku 1690 reisijat, millest Kuressaare suunal oli 1072 lendajat ja Kärdla suunal vastavalt 618.

"Ennetades Kärdla suunal küsimust "miks nii tagasihoidlik number," selgitan lisaks, et paraku jäi meil ilmastikuoludest tingituna detsembris teenindamata viis Tallinn-Kärdla-Tallinn lendu," viitas Must siinkohal tõsiasjale, et Kärdla lennuväljal on kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tulenevad miinimumnõuded lennukite maandumiseks kui seda näiteks Kuressaares.

"Teatavasti puudub Kärdla lennuväljal täppismaandumisseade (ILS), mille tõttu ka juba mainitud rangemad nõuded maandumiseks on kehtestatud ja kuna detsembris seisime silmitsi väga tihti tiheda ja madala uduga, olime sunnitud Kärdla suunal lende tühistama," tõdes Rene Must Kärdlas puuduvast täppismaandumisseadest tingitud ebamugavusi lendude teostamisel.

Kuressaare suunal ei ole seni ilmastikuoludest tingitud lennureiside ärajäämisi ettevõttel senini olnud, küll aga jäi detsembrikuus Kuressaare-Tallinn suunal teenindamata üks lend.

"Lennu ärajäämise tingis asjaolu, et lennuohutusest lähtuvalt tekkis kahtlus lennuki võimalikust tehnilisest rikkest (lennuki ukse sulgumist kinnitav signaallamp ei kustunud). Kuressaarde toimetati vastav mehaanik, kes vaatas lennuki üle ja kinnitas lennuki korrasolekut. Selleks, et reisijad ei peaks asjatult ootama, toimetati kõik reisijad Tallinnasse juba bussiga," kommenteeris Must detsembrikuud mandri ja suursaarte lendude osas.