Tõllul tekkisid esimesel sildumisel jääs manööverdades probleemid

Täna teise uue parvlaevana Eestisse saabunud Tõllul tekkisid Virtsu sadamas sildumisega raskused, sest küljega kai äärde suundudes ei suutnud laev jääd piisavalt purustada ja nii jäid jääkamakad laeva ja kai vahele. Sellega tekitas Tõll probleeme ka liinil sõitvale parvlaev Hiiumaale. Jää tõttu suunatigi Tõll hoopis läänepoolsema kai äärde.

Tallinna Sadama pressiesindaja Sirle Arro vahendas, et täna oli kai ääres lahtisõitmata jääd ja kuna see kai on lühem, siis laeval oli keerulisem jääs manööverdada. "Kuna oli ka teine kai, kus sai silduda, siis suunati laev sinna ümber. Ka parvlaev Hiiumaa sai kai äärde pärast teist katset ehk pärast Tõllu ja enda poolt jää piisavalt lõhkumist."

Kohe Tõllu järel Virtsu sadamasse suundunud parvlaeva Hiiumaa vanemtüürimees Edgar Nuum kinnitas samuti, et sadama nö seespoolne kai ongi manööverdamiseks keerulisem, seda eriti Hiiumaast pikemale laevale nagu Tõll.

Küll aga lükkas Nuum ümber Tallinna Sadama poolse väite, et Hiiumaa sai kiiremini kai äärde just seetõttu, et Tõll oli palju jääd ees ära lõhkunud. Nuumi sõnul ei olnud see kindlasti nii. "Ka minul oli sildumisega raskusi, sest Tõll oli just jääkamakad kai äärde kokku lükanud ja tekitatud oli päris paks jäävall." Parvlaev Hiiumaa saab aga sisekaile paremini laevaninaga ligi ja ka paremini jää purustatud.

Nuum selgitas veel, et kindlalt graafikus püsimiseks ja kiiremaks sildumiseks kasutab ka Hiiumaa pigem läänepoolset kaid, mitte muulinuki taha jäävat sisekaid. "Saab hakkama, aga on tülikas. Tõllule sobib aga graafikus püsimiseks arvatavasti ainsana läänekai."

"Kui Tõllul poleks teist alternatiivi olnud, siis usun, et pärast pikemat manööverdamist ja jäälõhkumist oleks ta ka sinna kai äärde saanud. Tuleb arvestada ka, et laev ja laevakapten sildusid esimest korda seal sadamas. Ilmselt poleks ka probleeme olnud, kui jää oleks lahti sõidetud. Kui kaid pidevalt kasutada, siis selliseid suuri jäätükke ei ole," selgitas Arro.