Nestori sõnul oleks projekti mõju majandusele mõistagi positiivne: "Tõenäoliselt jaguneb võimalik investeering pikema perioodi peale, kuid miljard eurot moodustaks sisuliselt poole tänasest ettevõtlussektori aastasest investeeringute mahust. Seejuures on viimaste kvartalite nõrk majanduskasv olnud põhjustatud just ettevõtete vähestest investeeringutest, mida projekt kompenseeriks."

"Tänases majanduskeskkonnas tundubki puidutööstus olevat üks vähestest edukatest harudest, mistõttu pole imeks panna, et just seal olulist investeeringut planeeritakse," kommenteeris Nestor. "Tänuväärne oleks ettevõtmine ka seetõttu, et tehas plaanitakse rajada Tallinnast väljaspoole, kus vaba tööjõudu on vähemalt suhtelisel määral enam leida."

"Miljardilise investeerimisprojekti rahastamine on Eestis mõistagi üsna ainulaadne sündmus, kuid et viimase aja probleem on pigem tasuvate investeerimisprojektide vähesus kui kapitali kättesaadavus, siis ilmselt suudetakse ka see küsimus lahendada," märkis analüütik.

"Kuigi investorite sõnul soovitakse tootmissisendina kasutada ennekõike seda puitu, mis täna töötlemata kujul Eestist välja liigub, siis paratamatult konkurente uus suur tulija turul siiski mõjutab. Tõusta võivad toorainehinnad ja ka nõudlus valdkonna spetsialistide järele, mis survestab tööjõukulusid."

"Puidutööstus ei ole maailma mastaabis ka just kõrgeima lisandväärtusega tootmisharu, mistõttu oodatav tulusus investeeringult pole ehk võrreldav mõne keerukama tehnoloogiaettevõttega," tõdes Nestor. "Samas on sarnaseid investeeringuid tehtud hiljuti ka Skandinaavias, mistõttu tundub ettevõtmine tasuv olevat ka kõrge palgatasemega riikides. Samuti peame lähtuma Eesti reaalsusest – puidutööstus on haru, kus meil on olemas ressurss, kogemus ja pädevus; farmaatsia vői tehnoloogia on alad, kus peame seda alles looma."