Toidupank päästis seitsme aastaga äraviskamisest üle miljoni kilogrammi toitu

Toidupank ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) korraldasid seminari "Millised on tulevikuvõimalused toidujäätmete vähendamiseks?".

Vestlusringis osalenud Katrin Batsi sõnul on toidujäätmete vähendamise teema oluline ja kaupmehed tegelevad ennetusega pidevalt. Samas on Katrin Batsi sõnul kaubandusettevõtetel toidu annetamine keeruline ning seda võiks lihtsustada.

Vestlusringis toidujäätmete vältimise teemal osalesid Piet Boerefijn, Katrin Bats, Tuure Parkkinen, Peeter Eek ja Riin Savi.

„Küsimus on näiteks selles, kas mahakantud kaubal on väärtus – päris algul toidu annetamist alustades maadlesime palju selle teemaga,“ rääkis Rimi Eesti pressiesindaja Katrin Bats. „Näiteks käisime koos Toidupanga esindajaga ka maksuametis, kust öeldi, et seadus seda teemat ei reguleeri, aga võite ise vormistada dokumendi, et mahakantaval kaubal ei ole väärtust. Jah, suurettevõte saab ise info kätte, tal on sellega tegelemiseks ja otsimiseks ressurssi, aga väikeettevõtjale on teemaga tegelemine keeruline. Raske on leida infot, kas ta peab mahakantava kauba pealt makse maksma või mitte. Selline info võiks olla kuskil kodulehel lihtsalt leitav ja olemas. Kõik peaks juba eos teadma, et täiendavat maksukoormust seoses toidu annetamisega ei tule.“

„Toidupank on seitsme aastaga päris edukalt toimetanud – oleme päästnud umbes 1,1 miljonit kilo toitu,“ ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn. „TAI, Keskkonnaministeerium jt Eesti organisatsioonid võiks palju rohkem teha, et teadlikkust tõsta. Ma arvan, et on riigi ülesanne informeerida oma kodanikke, kas või maksuselguse seisukohast. Euroopas on palju riike, kus toiduannetajad ettevõtted saavad hiljem makse tagasi. Eestis seda ei ole. Näiteks Hollandis on üks riiklik keskus, mis tegeleb toiduteemaga. Eestis oleks ka vaja midagi taolist – et rohkem tegeleda toiduga: tervislik toit, toiduraiskamine jne – neid teemasid on palju.“

„Uuringute peale, millega uuriti toidujäätmete tekkimise teemat, ei olnud lihtne raha leida. Aga me saime. Need uuringud näitasid kindlasti väga positiivsena, et teadolevate andmetega Euroopa riikide võrdluses ei visata Eestis palju toitu ära,“ rääkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

„Rimi jaoks on olnud oluline klientide teavitamine vähemalt viimased 5-6 aastat. Meil on ka oma programm, mille eesmärk on eri keskkonnateemasid klientidele meelde tuletada. Kas või näiteks see, mida tähendavad „parim enne“ ja „kõlblik kuni“. Seda tulebki üle kordama jääda. Oleme ka juba välja mõelnud järgmise teavituskampaania, mis aitab klientidel mõelda, leida lahendusi, mida teha enim prügikasti minevate toiduainetega. See tuleb varsti,“ lisas Katrin Bats.

„Meie keskendume, kui nii võib öelda, kõige väärtuslikumale toidujäätmele – päästame toitu kohtadest, kus tehakse iga päev värske söök: restoranid, hotellid ja teised toitlustusasutused. Neil tekib ka palju jäätmeid. Oleme 11 kuuga päästnud äraviskamisest umbes 110 000 portsjonit,“ rääkis Tuure Parkkinen ResQ Clubist.

Riin Savi sõnul on toiduannetamise protsess tegelikult üsna keerukas. „Õigusselguse suurendamine on kindlasti väga oluline,“ ütles Riin Savi. „Kaupmeeste Liidul kolm teemat, kuidas toidujäätmete teemaga tegeleda, millega tegeleda üldises koordineerivas vormis. Saame aidata sellega, et aitame kaupmehel paremini prognoosida müüke, aidata kaupmehel koostöös tarnijatega efektiivistada tarneahelat ja kolmandaks, mida saame teha – aidata klientidel vähem raisata, tõsta teadlikkust.“