IRL-i tippfunktsionäär kiitleb reformiga, mida ei suutnud ise 15 aastaga ära teha

Aastaid Reformierakonna väikevennana valitsuses istunud ja kõiki valitsuse juhterakonna huve esindanud IRL rõõmustas, sest viimaks loodi komisjon, mis hakkab riigiettevõtete nõukogu liikmeid valima arvesse võttes nende oskusi ja kogemusi. Millegipärast jõuti sellise komisjonini alles 2017. aastal, kuigi IRL valitses koos Reformierakonnaga juba 2000ndate algusest.

IRL-i riigikogu fraktsiooni liige Ken-Marti Vaher saatis paatosliku pressiteate, milles raporteeris, et "IRL-i eestvedamisel otsustatud nimetamiskomisjoni mudelile üleminek tõmbab muuseas joone peale senisele põhiseadusvastasele praktikale. Oma kuulsusetu lõpu saab riigikogu liikmete nimetamine riigi äriühingute nõukogudesse, mis rikkus selgelt võimude lahususe põhimõtet. Kuulusid sinna läbi aastate küll vaid Reformierakonna omad, sest see oli neil lisatasu teatud valitud fraktsiooniliikmetele ja osa nomenklatuuri ringkäendusest," kirjeldas aastaid valitsusnomenklatuuri kuulunud erakonna liige.

IRL-i endise peasekretäri väitel on riigi äriühingutel vara kuue miljardi väärtuses ja neis töötab ligi 15 000 inimest. "Nimetamiskomisjon toob riigi äriühingute juhtimisse oluliselt enam erasektori kompetentsi. Liikmeid riigi äriühingute nõukogudesse leitakse edaspidi lähtudes professionaalsetest oskustest ja kogemustest ja need nimetab ühtne nimetamiskomisjon. Maksumaksja huvides on, et riigi äriühingute nõukogud oleksid asjatundlikud ja nõudlikud," teatas Vaher.

Mäletavasti ei kuulunud IRL-i riigikogulastest liikmed riigiettevõtete nõukogudesse, kuid IRL-i toetanud ettevõtjad said erakonnale annetusi tehes end siiski nõukogudesse osta. Kes kuhu, sõltus paljuski ettevõtja isiklikest majanduslikest huvidest.