Asjatundja: Sesteri maksu jõustudes peavad kõik kontsernid oma tegevuse Eestis üle vaatama
Praegu teadaolevate plaanide järgi on plaan maksustada ka kahe tütarühingu omavahelisi laene. Seega muudab see märkimisväärselt iga kontserni finantseerimis- ja toimimismudelit ning lõpeb tänane olukord, kus raha saab vabalt liigutada teise äriühingusse, kus seda on mingil ajahetkel rohkem vaja. Eriti võib see puudutada väiksemaid kontserne, kus ühes äriühingus tekkiva likviidsusprobleemi lahendamiseks ei saa lihtsalt teisest raha laenata - või õigemini saab, aga siis peab maksma panditulumaksu, kui see laen on kasumi arvelt.
Seega, ehkki eelnõud veel ei ole ja tegemist on ideedega, peavad kõik Eestis tegutsevad kontsernid hakkama oma toimimismudeleid üle vaatama. Mõnel juhul võib olla lahendus äriühingute ühendamine, kuid kui soov on riskid lahus hoida, nagu näiteks kinnisvarasektoris sageli, kus tehakse eraldi äriühing (SPV) iga suurema projekti jaoks, siis tuleb leida muid lahendusi.
Ma kahtlen, et see panditulumaks Eestist äri ära viib, sest räägime ju ikkagi siin tekkinud kasumi väljalaenamisest. Kui kasum tekib Lätis, tuleb sellelt maksta iga-aastaselt tulumaksu 15% ja see ei pruugi rohkem meeldida.
Pigem võib tekkida suurem vajadus välisfinantseerimise (pangad, crowdfunding) kasutamiseks või muudetakse kontserni struktuuri optimaalsemaks lähtudes uuest olukorrast. Tegelikult kehtib täna ju offshorele antud laenude puhul sama põhimõte.
Kui haldusfirma on Lätis, siis Eesti tütarühingute puhul ei ole sellest kasu, sest nagunii on emaühingule laenamine maksustatud. Pigem võib olla vastupidi, et luuaks välismaale tütarühing, kes saab panditulumaksuta gruppi kuuluvaid äriühinguid finantseerida. Siiski sõltub kõik lõpuks sellest, milline saab olema see seadus, mille riigikogu vastu võtab.
