Valitsuse pensionivalemi muutmise plaan: pensioniiga seotakse oodatava elueaga ja I samba pension sõltub töötatud ajast
Valitsuskabineti kokkuleppe kohaselt muudetakse vanaduspensioni valemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.
„Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,” selgitas sotsiaalminister Kaia Iva. Tema sõnul peab pensionisüsteem tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus.
Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus on siiamaani pensionäridel olnud umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See erinevus hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks praeguse süsteemi järgi sotsiaalministeeriumi andmetel tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne). Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus oluliseks probleemiks praegu väikest sissetulekut saavate inimeste väga väikeste pensionide näol.
Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.
Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.
Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.
