Uuring: Eesti tippjuhtide kindlustunne viimase 5 aasta kõrgeim, maksusüstemiga ollakse rahul
Eesti tippjuhid on oma ettevõtte kasvuprognoose hinnates oluliselt optimistlikumad kui mullu - tervelt 30% neist on käibe kasvus veendunud (aasta varem 20%) ja veel 53% peab seda tõenäoliseks – kokku usub käibe kasvu 83% juhtidest, mis peegeldab kõrgeimat optimismitaset Eesti ärimaastikul viimase 5 aasta jooksul. Läti ja Leedu juhtidest peavad käibekasvu tõenäoliseks või kindlaks vastavalt 64% ja 67%, mis on Eestiga võrreldes märkimisväärselt madalam tase.
Kasvu loodetakse ekspordilt ja innovatsioonilt
Jätkuvat kahanemistrendi näitab nende Eesti ettevõtjate hulk, kes loodavad loomulikule kasvule oma koduturul – nelja aastaga on nende osakaal langenud 43%-lt 25%-le. Enamike tippjuhtide jaoks on põhiline kasvumootor eksport (28% näeb põhilist kasvu olemasolevatel välisturgudel ja 11% uutel välisturgudel) ning innovatsioon (26% näeb põhilise kasvuallikana uusi tooteid või teenuseid).
Eesti juhid kardavad geopoliitilist ebakindlust, Lätis ja Leedus kõrgeid makse
68% Eesti tippjuhtidest tajub geopoliitilist ebakindlust olulise majanduspoliitilise riskina, väikeste vahedega järgnevad ebapiisav või ebakindel majanduskasv (67%), tööjõupuudus (66%), euroala tulevik (66%), seadusandlik ülereguleerimine (64%) ja kasvav maksukoormus (64%).
Läti ja Leedu tippjuhid nägid suurimat riski riigi kasvavas maksukoormuses, seejuures pidas lätlastest seda olulisimaks riskiks koguni 82% vastanuist.
Suurim äririsk on töötajate puudus
Suurimaks äririskiks hindavad Eesti juhid endiselt vajalike oskustega tööjõu puudust. Tööjõu puudusele aga lahendust ei paista. Viimase 12 kuu jooksul kasvas töötajate arv 60%-s vastanud Eesti ettevõtetest ning vähenes 17%-s ettevõtetest. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib töötajate arvu suurendada 58% ettevõtetest ning vähendada ainult 10% ettevõtetest.
Võitlus parima tööjõu nimel sunnib ettevõtjaid plaanima ka uueks aastaks palgatõuse, hoolimata nullilähedasest üldisest inflatsioonitasemest. Sarnaselt eelmisele aastale plaanib palku tõsta umbes kolmveerand küsitletud Eesti ettevõtjatest ja langetada mitte keegi.
Läti tippjuhtide jaoks on üheks suurimaks äririskiks aga hoopis altkäemaksud ja korruptsioon – seda pidas oma ettevõtte jaoks oluliseks riskiks koguni 80% vastanud tippjuhtidest.
Oodatakse kasvu toetavat majanduskeskkonda
Hinnates Eesti riigisektori senist hakkamasaamist on ettevõtjad kõige enam rahul riigi digitaalse infrastruktuuri edendamisega (46%), tõhusa ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomisega (26%) ja majanduskeskkonna stabiilsuse tagamisega (22%). Kõige vähem ollakse rahul tõhusalt toimiva avaliku sektori loomisega (sh haldusreform), nõudlusele vastava kutseharidusõppe ja oskustega tööjõu tagamisega (mõlema puhul 61% rahulolematuid) ning toimiva kapitalituru edendamisega (41% rahulolematuid). Läti ja Leedu ettevõtjad on oma hinnangutes enda valitsustele siiski oluliselt kriitilisemad.
Eesti maksusüsteemiga ollakse rahul, Läti oma pole kaugeltki nii imeline, kui eemalt paistab
Uuring tõi esile, et tõhusa ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomist peavad ülioluliseks kõigi kolme Balti riigi tippjuhid. Vastates küsimusele, kas ja milliseid muutuseid vajab Eesti maksusüsteem, selgus siiski, et ligi kaks kolmandikku (63%) Eesti tippjuhtidest pigem nõustub või nõustub täielikult, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ja ei vaja põhimõttelisi muudatusi (aasta tagasi arvas nii 58%).
Vaid 35% Eesti tippjuhtidest eelistaks praegusel kujul toimivat dividendi maksu asendada traditsioonilise kasumilt makstava tulumaksuga ning ka rohkemate maksuerisuste sisseviimist toetab vaid 34% vastanuist. Valdav enamik tippjuhte (75%) näeb peamist võtit selleks, kuidas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet suurendada, maksukoormuse üldises vähendamises, süsteemi radikaalselt muutmata.
Eeltoodu on tugevas kontrastis Läti tippjuhtide hinnanguga oma maksusüsteemile – tervelt 95% (!) vastanuist ei nõustunud väitega, et Läti maksusüsteem ei vaja põhimõttelisi muudatusi. Kui Eestis on kõigest 14% tippjuhtidest kaalunud maksusüsteemi tõttu oma ettevõtluse viimist mõnda teise riiki, siis Lätis on seda teinud lausa 79%-l ettevõtjatest.
