"Mina ei oota siit protestilt midagi, sest 15 aasta jooksul pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tulnud ühtegi argumenti Rail Balticu kasuks."

"Seda ootan küll, et MKM-i ametnikud ja ministrid täidaksid oma põhiseaduslikku kohust. See tähendab, et valitsuse otsuste aluseks olevad dokumendid peavad olema avalikud. Ajada Rail Balticut samal meetodil nagu ajati Molotovi-Ribbentropi pakti ei ole õige," ütles Gräzin.

"Minu viimane järelpärimine avalikustamaks dokumente oli 13. jaanuaril ja nad ei ole viitsinud isegi vastata. Jah, neil on aega, aga me ei tea kes on mida millalgi otsustanud. Me võitleme mingil määral varjudega. Me saame aru, et väga suur jama tuleb, aga me ei tea, kust ta tuleb. Kui mnisteerium lihtsalt võtaks sahtlist paberid ja näitaks, et poisid siin see on, oleksid nad juba ühe suure sammu demokraatliku riigi suunas."

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et väga kõrgeid ootusi tal pole. "Põhiline ootus on see, et äkki nüüd tullakse lagedale numbritega, mida tõsistel inimestel on võimalik tõsiselt võtta. Need arvutused, mida meile järjekindlalt pakutakse, oleme me juba korduvalt ümber lükanud."

Küsimusele, kas protestijad hiljaks pole jäänud, kui lepe Balti riikide peaministrite vahel allkirjastatakse juba 31. jaanuaril, vastas Helme, et ei ole.

"Küsimus on selles, kui palju kahju me jõuame sisse võtta enne, kui me edasise kahju peatame. Rail Baltic on lõputu must auk raha kulutamiseks, nii kaugele kuni silmapiir ulatub. Nüüd ähvardatakse veel, et kui me projektist väljume, siis peame lätlaste ja leedulaste osa ka kinni maksma, mis on täiesti absurdne muidugi, aga hirmutamiseks kõlbab küll," ütles ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid