Advokaat selgitab riigikohtu otsuseid: eraparkla pidajal on õigus auto teisaldada
Eraparklates parkimine on saanud selguse. Riigikohus tegi sel nädalal EuroPargi kohtuasjades kolm olulist otsust, mis kinnitasid, et eraparkla pidajal on õigus vajadusel auto teisaldada. Otsusel on distsiplineeriv mõju neile, kes on jätnud seni eraparklates parkimistasu maksmata, kirjutab Europarki esindav Raidla Ellexi advokaat Martin-Johannes Raude.
Eraparklates parkimise osas on avalik arvamus ajaga muutunud. Veel mõni aasta tagasi võis kohata ajakirjanduses seisukohti, et eraparklas saadud trahvi võib jätta tasumata. Oli siis õigustuseks väide, et parkija isikut ei õnnestu tuvastada või et leppetrahviteade ei ole täitedokument. Maksti ainult juhul, kui parkla sissepääsus oli tõkkepuu ja parkimiseks ei olnud teist võimalust. Muudel juhtudel maksid eraparkla kasutamise eest ainult rumalad.
Näib, et sellised hoiakud on muutumas. On tekkimas mõistmine, et parklaalune maa on kellegi omand ja eramaal parkimine on selle omandi kasutamine. Autojuhil ei ole sundust kellegi teise maal parkida. Kuid autojuhil ei saa olla ka arusaama, et kui kellegi teise maal pargitakse, siis võib jätta selle eest tasu maksmata.
Kõik, kes on kunagi tuluteenimise eesmärgil midagi välja üürinud või mingit teenust pakkunud, on võtnud ilmselt iseenesestmõistetavana, et neile selle eest tasutakse. Sama iseenesestmõistetav peaks olema tasumine ka siis, et ise kelleltki midagi üüritakse või kellegi teenust kasutatakse.
Eramaal parkimine ei ole mitte midagi muud, kui teiselt isikult parkimiskoha üürimine. See, et eraparkla kasutamist reguleerivad seal olevad tingimused, ei tohiks olla vähemalt suuremas linnas liiklema harjunud autojuhtidele enam üllatav.
Riigikohus selgitas juba 2010. aasta sügisel, et parkimislepingu sõlmimine saab toimuda eraparklasse sisenemisega. Selline arusaam võis tunduda alguses uudne, kuid kuus ja pool aastat peaks olema selle mõttega harjumiseks piisav aeg.
Sel nädalal selgitas riigikohus seisukohta, et kui autojuht on jätnud parkimistasu maksmata, võib parkimise korraldajal olla õigus takistada pargitud auto äraviimist ja auto teisaldada. Eriti siis, kui sama autoga jäetud on parkimistasu maksmata ka varem ja parklast lahkumiseks on autole paigaldatud rattalukk katki murtud.
Seejuures märkis riigikohus, et kui auto on pargitud võõrale maale omaniku tahte vastaselt, võib parkijal olla kohustus maksta parkimise eest tasu isegi siis, kui parkimislepingut ei ole sõlmitud. Sellisel juhul peaks parkija hüvitama parkimise teel saadu hariliku väärtuse.
Võib ehk nõustuda, et mõne euro suuruse parkimistasu ja mõnekümne euro suuruse leppetrahvi maksmapanekuks võib näida auto lukustamine või teisaldamine esmapilgul ülemäärane. Kuid selliste abinõude kasutamise saab tingida ainult autojuhi käitumine. Mida loomulikuks muutub teise isiku omandi ja teenuse eest tasumine, seda vähem on vaja selliseid abinõusid kasutada.
