Õhtul ilmus Delfi esilehele seesama peaministri vastus suure pealkirjana ja seda loomulikult ilma igasuguse selgituseta.

Müüti, mida juba aastaid on laialt levitatud, kuulutatakse nüüd siis juba lausa Toompealt ja mitte ükski ajakirjanik ei ole võtnud vaevaks välja uurida, mida nende aastate all õigupoolest mõeldakse. Nii tore ju kui rahvas saab jälle millegi peale tulivihane olla ja Keskerakonda taevani kiita õigluse maa peale toomise eest.

Et pealiskaudsus on saanud normiks, pole kellelegi enam uudis, aga et meie peaminister ei ole võtnud vaevaks meie praegu kehtivat pensionikindlustusseadust isegi mitte läbi lugeda ja kuulutab 'kantslist' turujuttude 'püha tõde' on rohkem kui kurjast. Sest kui ta oleks enne sõnavõtmist nimetatud seadust lugenud, siis oleks ta juurat õppinud inimesena ehk mõistnud, et ajab rahvale sõna otseses mõttes udu. Aga aidakem siis peaminister järjele.

Esiteks - millest koosneb vanaduspension täna?

See koosneb kolmest osast:

1) baasosa, mis on meile kõigile võrdne suurus, nii lasteaiaõpetaja abile kui ka ministrile (täna on see 153,3035 eurot);

2) staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega (ühe staažiaasta rahaline väärtus kuupensionis on täna 5,514 eurot);

3) kindlustusosa, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega.

Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta ja kindlustusosaku 1,000 rahaline väärtus. Lisaks arvestatakse ka tarbijahinnaindeksi kasvu jm, aga nii põhjalikult detailidesse laskumine pole hetkel oluline.

Baasosaga on niisiis kõik selge, siin miinimumpalka saav inimene midagi kõrgemapalgalistest vähem ei saa.

Staažiosa ei tohiks ka kellelegi probleeme tekitada - oled ametlikult töötanud, siis oled ka pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid kogunud.

Kolmas ehk kindlustusosa on see, mis on personaalne ja kuhu on peidetud kogu see suur tüliõun, mille kallal järamine mitte kuidagi lõppeda ei taha. Kindlustusosaku suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu - seega kui sa saad täna miinimumpalka, mis on 430 eurot, siis laekub riigile sellelt summalt sotsiaalmaksu 141,90. Kolm korda suuremat palka saava ehk 1290 eurot teeniva inimese eest makstakse riigile sotsiaalmaksu 425,70, mis on täpselt kolm korda suurem miinimumpalgalt arvestatud sotsiaalmaksust. Kindlustusosaku arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa ja aastakoefitsient on seotud keskmise palgaga. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Ja siia see tüliõun maetud ongi - kindlustusosa sõltub töötasult makstud sotsiaalmaksust ja aastakoefitsient on 1 siis kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt palgalt. Mitte kusagil ei ole meie pensionikindlustusseaduses juttu sellest, et kellelegi arvestatakse vähem pensioniaastaid.

Tegemist on matemaatilise valemiga ja seaduse loojad oleksid vabalt võinud otsustada, et aastakoefitsient 1 kehtib alampalga korral ja sealt edasi korrutatakse seda vastavalt sellele kui palju suuremat palka alampalgaga võrreldes inimene saab. Kui oleks selle seaduse loomisse kaasatud psühholoogid, siis oleks ehk keegi taibanud, et keskmise palga arvestamine koefitsiendiks 1 võib palju valetõlgendusi põhjustada, aga ilmselt ei osanud keegi sellele tookord mõelda. Küsimus on puhtalt valemis, seaduse sõnastuses ja selle tõlgendamises, aga arvutamismeetodi sisu sellest ei muutu - kindlustusosaku suurus inimese pensionis sõltub tema palgalt makstud sotsiaalmaksust, mitte mingist müstilisest pensioniaastast.

Seega härra peaminister - miks Te valetate meile?

Ma olen kaugel sellest, et arvata nagu meie tänased pensionid oleksid väärikas suuruses - ei ole. Ka ei arva ma, et praegu kehtiv alampalk oleks vääriline tasu täisajaga töö eest - olenemata ametist peaks see otse loomulikult olema suurem. Aga tahaksin siinjuures viidata veel ühele asjaolule, mida paljud ehk tähelepanuta jätavad. Väga paljud inimesed on vabatahtlikult otsustanud, et neile sobib alampalgalt väljateenitud kindlustusosak - need on ettevõtjad, nii FIEd kui ka OÜst iseendale palka maksvad ettevõtjad. On väga palju FIEsid, kes maksavad vaid sotsiaalmaksu miinimumi, et saada ravikindlustus ja kui on tegemist ettevõtlusega, kus liigub palju sularaha, siis mingi osa sellest liigub maksuvabalt ettevõtja enda taskusse. Käibeks näidatakse vaid nii palju kui hädapärast vaja. See ei ole isegi avalik saladus enam, sest seda ei saa saladuseks pidada, mida nii laialdaselt tehakse. Ja siis on veel OÜd, millede omanikud on valinud variandi, et maksavad endale miinimumpalka ja ülejäänud osa võtavad dividendidena. Dividendide pealt teatavasti pensioni ei kogu. Kõik need ettevõtjad on suur osa meie alampalga saajatest, kelle pensioni pärast tänane valitsus südamest muretseb ja kelle kasuks pensionikindlustusseadust muudab.

Mis puudutab aga riigi palgal olevaid madalapalgalisi, kelle hulka ka eelmainitud lasteaiaõpetajate abid kuuluvad, siis loomulikult ei ole nende palk täna normaalsel tasemel, aga see ei saa iialgi normaalseks tõusta kui riigile piisavalt maksuraha ei laeku. Maksud aga teatavasti tulevad vaid ettevõtlusest ja meie ettevõtjad peavad suutma oma maksudega ülal pidada 130 000 riigipalgalist, keda on umbes viiendik meie tööealisest elanikkonnast. Ebavõrdsust riigis ei saa aga ettevõtjate kraesse kirjutada - on riigijuhtide töö teha selliseid seadusi, mis riigikassasse raha juurde tooksid ehk siis paneksid aina rohkemaid inimesi ettevõtlusega tegelema ja neid ka ausamalt makse maksma. Selleks on palju võimalusi, milleks aga praeguse valitsuse praktika, ehk siis raha ühest riigi kodaniku taskust teise tõstmine kohe kindlasti ei ole.

Jaak Aabi kommentaar:

Jaak Aab sõnas, et praegune pensionisüsteem ei ole madalapalgaliste suhtes aus ning kui muutusi ei tehta, käriseb vahe vähim ja enim teenivate pensionäride osas tulevikus veelgi.

Aab rõhutas, et peaminister ei ole valetanud, vaid selgitas arusaadavalt, milline süsteem praegu on ja kuidas sellest inimesed aru saavad.

„On fakt, et madalapalgaline peab töötama kolm aastat, et saada kätte seesama koefitsent, mille saab inimene, kes teenib keskmist palka,“ rõhutas Aab. Ta selgitas, et probleemi olemusest rääkides võib kasutada muidugi erinevaid sõnu, millest osa täpsemad kui teised, kuid põhimõte jääb iga seletuse puhul samaks. „Lõppkokkuvõttes ongi probleem inimeste väikeses palgas, aga see ei ole vaid nende inimeste probleem, vaid meie kõigi,“ ütles ta.

Aab sõnas, et Keskerakond seda just muuta tahabki, et ka lasteaedniku või ükskõik mis palgaga inimene teaks, et riik ei tee tulevikus esimese pensionisamba puhul inimestel vahet. „See on oluline sidusama ja solidaarsema riigi ülesehitamiseks. See ei tähenda, et me ei tähtsusta seetõttu ettevõtjaid või kuidagi alavääristaksime nende panust,“ kinnitas endine sotsiaalminister.

Ta lisas, et teine sammas jääb jätkuvalt sõltuma töötasult makstud sotsiaalmaksust ning kolmas sammas vabatahtlikust säästmisest.