Riigi tulu kasvas aastaga 600 miljonit eurot
Rahandusministeeriumi andmetel laekus mullu riigile tulu kokku 8,58 miljardit eurot - 603,1 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem kui aasta varem.
"Makse laekus riigile möödunud aastal samas mahus kui eelarvega kavandatud. Samuti on hea meel tõdeda, et riigiasutuste kulutused püsisid tavapäraselt eelarvega seatud raamides," ütles rahandusminister Sven Sester ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Makse, sealhulgas omavalitsustele, töötukassale ja haigekassale ning teistele asutustele edasiantavaid makse, tasuti riigile möödunud aastal 7,53 miljardit eurot, 5,7 protsenti ehk 404,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Sotsiaalmaksu laekumine kasvas 6,5 protsenti 2,55 miljardi ja käibemaksu laekumine kasvas 5,7 protsenti 1,96 miljardi euroni.
Aktsiise laekus 11,2 protsenti rohkem kui aasta varem, kokku 970,5 miljonit eurot. Aktsiiside laekumise kasvu mõjutas nii alkoholi kui ka kütuse varumine enne 2017. aasta maksumäärade tõusu, teatas rahandusministeerium.
Omavalitsustele, töötukassale, haigekassale ja teistele asutustele edasiantavaid makse laekus kokku 1,26 miljardit eurot, 6,5 protsenti rohkem kui aasta varem.
Mittemaksulisi tulusid sai riik aastaga 1,1 miljardit eurot, 198,9 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 168,2 miljoni euro eest, muud tulu laekus 127,1 miljonit eurot.
Toetusi sai riik 616,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused moodustasid 601,7 miljonit eurot ning sisemaised toetused 14,6 miljonit eurot.
Mullu laekus eelarvesse välisraha 62,2 protsenti ehk 230,8 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Suurima osa ehk ligi poole välistoetustest moodustasid ELi struktuuritoetused summas 298,4 miljonit eurot. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist laekus 119,7 miljonit eurot. Muid põllumajandustoetusi laekus möödunud aastal 134,4 miljonit eurot.
Mullused kulutused ulatusid kokku 8,56 miljardi euroni, sealhulgas välisraha kulutati 575,8 miljonit eurot.
Suurima osa kulust moodustasid väljamakstud toetused summas 4,05 miljardit eurot, sealhulgas 410 miljoni eurot välisrahast. Muuks tegevuskuluks suunas riik 2,71 miljardit eurot, millest suurema osa moodustasid edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud.
Likviidset finantsvara ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,19 miljardit eurot, 44,5 miljonit eurot ehk 3,9 protsenti rohkem kui aasta varem. Likviidsusreservis oli 765,3 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,9 miljonit eurot.
Novembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 24,4 miljonit eurot ehk 0,12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk ulatus 65,4 miljoni euroni. Keskvalitsuse eelarve oli 86,8 miljoni euro ja sotsiaalkindlustusfondidel kolme miljoni euroga puudujäägis.
