Euroala inflatsioon hüppas järsult. Kas hakkame rääkima intressitõusu võimalikkusest?
Euroala inflatsioon tegi jaanuaris järsu hüppe, jõudes lähedale Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärgile, milleks on kaks protsenti.
Majandus kasvas neljandas kvartalis kolme kvartali kiireimas tempos ehk 0,5 protsenti. Jaanuaris aset leidnud 1,8 protsendine hinnatõus on tugevaim alates 2013. aasta algusest. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid euroalal 1,5 protsendist hinnatõusu.
Seline tarbijahinnaindeksi tõus tähendab, et sisuliselt on Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärgi täitmine lähedal.
Kuigi hinnatõusu põhipõhjus oli kütuse kallinemine, tekitab see debati, et milline on 19-liikmelisele valuutaliidule sobiv rahapoliitika. EKP juht Mario Draghi on korduvalt öelnud, et alusinflatsioon (ei arvesta kütuse ja toiduhindade muutusi) on jätkuvalt nõrk ning ta tahaks näha, et inflatsiooni kiirenemine on jätkusuutlikum. Seevastu Saksamaa keskpank püüab suruda peale diskussiooni sellest, et peaks lõpetama ülilõdva rahapoliitika.
„Draghi on ettevaatlik, kuid selliste numbrite valguses on tal oma positsioone raskem kaitsta,“ ütles Nordea Marketsi Euroopa peaanalüütik Holger Sandte. „Uued projektsioonid võivad sundida teda tooni muutma.“
Eurostati andmetel oli euroala alusinflatsioon 0,9 protsenti. Detsembris kahanes tööpuudus 9,6 protsendile, mis on madalaim tase alates 2009. aasta keskpaigast. Neljandas kvartalis oli euroala aastases arvestuses majanduskasv 1,8 protsenti.
Saksamaal ulatus aasta algul inflatsioon 1,9 protsendini. See on enam kui kolme ja poole aasta kiireim hinnatõus. Hispaanias hüppasid hinnad kolm protsenti.
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Sabine Lautenschlaeger ja Bundesbanki juht Jens Weidmann andsid mõista, et varsti võib olla aeg loobuda varade kokkuostuprogrammist, mis peaks praeguse seisuga kestma vähemalt kuni aasta lõpuni.
Teised paluvad rohkem kannatlikust. Ewald Nowotny ütles esmaspäeval, et kuigi Saksamaa arenguid jälgitakse, ei saa vaid ühe riigi tõttu muuta rahapoliitikat, mistõttu ei võta tõenäoliselt Euroopa Kekspanga nõukogu enne suve lõppu vastu otsust varaostuprogrammi kohta.
