Linnahall tuleks säilitada

Teeme mõttelise eksperimendi: kuulutame välja Estonia teatrimaja müügi koos ümbritseva maatükiga. Pakkumiste alghind võiks olla 150 mln kr. Kuid seame ostjale ranged tingimused: rahvusooperi maja ei tohi lammutada, ta peab jätkama endises funktsioonis ilma riigipoolse toetuseta, potentsiaalne ostja peab katma kõik teatrimaja kulud.

Vean kihla, et niisugustel tingimustel ei leiaks see magus maatükk keset linna ostjat. Kui lubada ooperiteater lammutada või äärmisel juhul luksuskorteriteks ümber ehitada — siis ehk küll. Ja nüüd teeme sellest absurdsena tunduvast mõttelisest eksperimendist järelduse: Estonia teatrimaja pole kellelegi vaja, sest keegi ei soovi teda osta. Ta ju ei tekita positiivset rahavoogu ega teeni oma kulutusi tasa katkematu turistide vooluga. Nagu mistahes kultuuriobjekt.

On kummaline, et vaidluses Linnahalli tuleviku üle on Äripäeva toimetus asunud äärmusliku kinnisvaraarendaja positsioonile, kelle arvates on kinnisasjal väärtus vaid siis, kui see positiivset kassavoogu genereerib. Linnahalli kontserdisaal on vormilt antiikne amfiteater, mis on laval toimuva vaatamiseks-kuulamiseks klassikaliselt ideaalne vorm. Väidan, et Linnahallis saavutatu on maailmatasemel. See ongi ta põhiline väärtus. Võiks ju küsida: kas niisugust suurt kontserdisaali on üldse vaja. Ehk ei jätku Eestis publikut? Ka Saku Suurhall on hädas publiku ligimeelitamisega. Kuid selles saalis ei ole võimalik tagada akustilist kvaliteeti.

Minu arvates tuleks Linnahall säilitada. Eestis pole teisi nii kõrge rahvusvahelise auhinnaga pärjatud ehitisi ja ta on ainus korralik suure mahutavusega kontserdisaal. Linnahalli laval võiks ju ka rahvusooper midagi niisugust lavastada, mis ta kitsukesele lavale ei mahu. Kuna Linnahall teenindab kogu Eestit, ei peaks ta ülalpidamiskulusid kandma Tallinn, ta võiks olla Kultuuriministeeriumi hallata.