Ettevõtjast rahvasaadik: uue piimatööstuse rajamisel ei käi võistlus "Liivimaa parima ratsutaja" tiitli peale

Eesti ühe suurema piimatootja, osaühingu Estonia nõukogu esimees, riigikogu majandus- ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige Jaanus Marrandi tunnustab põllumeeste soovi ehitada osaliselt riigi raha eest Eestisse veel üks piimakombinaat. Estonia liitus hiljuti ühistuga E-piim, seetõttu loodab Marrandi, et PRIA valib 15 miljoni euro saajaks ja uue tehase ehitajaks just E-piima.

Kas olete aru saanud, miks lähevad kaks suurt ühistulist ettevõtet eraldi PRIA raha taotlema? Miks nad koos 15 miljonit ei küsi?

Loomulikult oleks mõistlikum, kui piimatootjatele kuuluvad ühistud suudaksid ühte asja ajades teha ühe tõsise ja läbikaalutud projekti. Seda enam, et turuolukorda põhimõtteliselt muutev tööstus vajaks päevapiimana niikuinii mõlema grupi piima ehk siis ca 1000 tonni päevas. Ilmselgelt segavad minevikuvarjud ja eelarvamused, isiklikud solvumised jms. Paraku ei saa äris olla eelarvamuslik.

Maksab ainult parim projekt ja idee mitte eelarvamused. Olen kindel, et lõpuks on ikka vaja kokku leppida. Kergem oleks seda olnud teha enne kui pärast nn. võitja selgumist. Pärast segavad juba uued probleemid ja konkursi käigus tekkinud vastuolud. Seda ei oleks vaja!

Piimatootjatele olulise tööstuse rajamisel ei käi võistlus „Liivimaa parima ratsutaja" tiitli peale, see ei ole ka isiklik asi, vaid Eesti piimaanduse võtmeküsimus ja väljub kitsa isikliku huvi pinnalt.

Ma ei saanud hästi aru, kuidas saite sotsiaalmeedias väita, et uus piimakombinaat tuleb GEA seadmetega, kui seadmete tarnija valitakse välja alles siis, kui PRIA projekti heaks kiidab ja lubab hakata tegema vähempakkumist seadmete tarnijate vahel?

Projekti koostaja ikka valib ise välja enda jaoks parima seadmete pakkuja. Ükski ametnik ei pane vägisi ettevõtjat mingit talle sobimatu seadmega tööstust ehitama. See on ikkagi pikaajaline ja tehniline küsimus, väga sisuline ja erineb mingist traktori ostmisest.

Tänased projektikoostajad on oma eelistusena nimetanud ühte tipptehnoloogia pakkujat GEA-d ja selles ei ole mitte midagi imelikku ega ka seadusevastast. Vastav valik on tehtud mitmete ja mitmete pakkujate vahel.

Kas Teil on taustainfot, et just E-piima projekt ostub PRIA silmis edukaks?

Mul ei ole ega ka saa olla mitte mingit taustainfot, et just E-piima projekt osutub PRIA-s edukaks. Mul on õnnestunud pikalt nende erinevate projektide saamislooga lihtsalt kursis olla. E-piima projektiga tutvusime poole päeva vältel alles nädal aega tagasi ja selle info põhjal saan küll otsustada, et tegemist on hea projektiga, millel on meie hinnangul suuremad võimalused turul läbi lüüa.

Eks see ole ka põhjus miks me ühinesime oma ettevõtetega E – piima ühistuga. Ma näeksin hea meelega, et selline turgu, teadmisi ja head tehnoloogiat pakkuv projekt võidaks, aga loomulikult on selle väljaselgitamiseks omad reeglid ja protseduurid, ida peab kõrvalekaldumatult järgima.

OÜ Estonia on aastakümneid müünud piima Valiole. Kas juhul, kui Paides valmib E-piima uus tehas, hakkate ka sinna oma piima müüma? See asuks ju igal juhul Teie tootmisvaldustele lähemal, kui Laeva meierei. Kas saaksite uuest tehasest kõrgemat piimahinda, kui praegu Valiost?

Parima tahtmise juures läheb uue tehase valmimiseni aega 2-3 aastat. Tööstuse plaanitud kujul valmimisel oleks tegemist ühe Euroopa kaasaegsema tehasega, mis kaasaks toorainena ligi poole tänasest Eesti toorpiimast. See muudaks oluliselt kogu Eesti turusituatsiooni.

Sellise tehase ehitamisel ongi ainult siis mõte, kui suudetakse töödelda efektiivsemalt suurema lisandväärtusega kaupa. Praeguste arvestuste kohaselt hakkaks näiteks kasvõi juustutonni kohta minevad tööjõukulud vähenema poole võrra.

Samuti energiakulud ja oluline oleks ka kaasaegse tööstusega kaasnevad väiksemad energiakulud. On põhjust arvata, et toorpiima hind oleks kõrgem, kui praegustes Eesti tööstustes, sellele annab kindlust ka teadmine parematest kaasnevatest turgudest, milleks on olemas eelkokkulepped. Kahtlemata tahaksime sinna piima viia nii meie kui ka väga paljud Eesti tootjad.

E-Piim ei ole 15 aasta jooksul kunagi maksnud piima eest kõrgemat hinda, kui Valio, Tere, Farmi või Estover. Saksamaa ühistuline piimatehas ei maksa oma liikmetele bränditööstustega võrreldavat piimahinda, vaid müüb 290 eurot tonn 4,4% piima spotina Itaaliasse. Kuidas oleks saavutatav olukord, kus piimatootja saaks piima eest uue tehase valmimisel rohkem raha, kui maksaks brändiettevõte?

Oluline on võit tehnoloogia ja suurte koguste arvelt. Lisaks on päris tähtis toodete kvaliteet. Praegu ei lähe Eesti tooted enamasti Euroopa turul kõrgema hinna alla, sest näiteks pulbritorne, mis vastaksid kõrgematele standarditele, meil ei olegi.

Uus tööstus plaanib toota 10 000 tonni juustu Jaapanisse, 10 000 tonni juustu lähiriikides ja Eestis ja 10 000 tonni juustu mujal Euroopas, ülejäänu läheks kvaliteetseteks piima- ja lõssipulbriteks millest saab valmistada alates lastetoitudest, spordijookidest jne.

Nn. brändikaupa maailmaturule ei suuda pakkuda ükski Eesti tööstus, sest selleks on kogused liiga väiksed. Eesti brändid on kohalikud asjad siseturule.

Kes garanteeriks, et E-Piim suudaks just Jaapanisse selle Paides toodetud juustu müüa?Miks peaks Jaapan ostma Eestist juustu, kui sama toodet pakuvad ka Iirimaa, Saksamaa, Holland, Uus Meremaa, Poola, Leedu?

Jaapanisse suudab Euroopast juustu müüa ehk kümmekond ettevõtet, mitte rohkem. Selle põhjuseks on kõrged ja erilised kvaliteedinõuded, mille täitmine ei ole lihtne. E piim on need nõuded suutnud täita ja esimene partii 500 tonni peale on kokku lepitud.

Selleks on tehtud mitu aastat tööd! Selle tegevuse käigus on suudetud võita ka Marubeni kontserni usaldus ja tunnustus. Marubeni kontsern on Jaapani suurettevõte, mille käive on ca 20 korda suurem, kui Eesti riigieelarve. Nad on põhjalikult uurinud kogu E-piima majapidamist ja siiani sellega ka rahule jäänud.

Jaapan impordib üle 60% oma toiduainetest ja lisaks on neil kohustuslikud suured laovarud. On põhjust arvata, et Marubeni kontsernil on huvi E-piima juustutootmise vastu ja seda on väljendanud korduvalt ka Jaapani esindajad. On loota, et selle kontserni esindaja on tulevikus ka E-piima nõukogus.

Garantii saavad pärast lepinguid anda ainult ettevõtjad, kes lepingu tingimusi täidavad ja toodavad kvaliteetset kaupa. Plaanitud 10 000 tonni juustu tähendab toorpiimana üle 100 000 tonni piima, mis on üle 5% praegusest Eesti toorpiima aastakogusest.

Lõppeks, kas riigi ülesanne peaks üldse olema töösturite investeerimissoovi rahuldada? Eestis on hulk piimatöötlejaid, ka praegu toodetakse juustu, võid, piimapulbrit ja müüakse üle piiri. Põhimõtteliselt jääks ka uus nn 1000tonnine tehas siiski väiksemaks kui Leedu kõige suurem piimakombinaat.

Eesti riik ei lahenda sellega töösturite investeerimissoove. Sellest on Teil täiesti vale arusaamine. Meetme eesmärk on hoopis tõsta Eesti piimatootjate turujõudu, sest plaanitav 15 miljonit läheb tootjatele kuuluvale piimaühistule mitte töösturitele.

Piimaühistut juhivad piimatootjad, põllumehed. Tulemusena peaks tooraine tootjale jääma kätte suurem osa toodangu lõpphinnast. Probleem on selles, et Eestis on tegelikult mitmeid ebaefektiivseid tööstusi, kus töödeldavad piimakogused on liiga väikesed ja tööjõukulu, energiakulu on ühiku kohta liiga suured.

Olukord, kus piimatootjad on arenenud jõudsalt, aga tööstused ei ole suutnud väljakutsetele vastata ja toorpiima viiakse kolmandiku osas Leetu ei ole normaalne ega ka mõistlik riiklikes huvides. Toodangu lisandväärtus jääb Leetu ja meie ettevõtjad sõltuvad Leedu ettevõtete ärimudelist ja turgudest.

Uus tehas oma uue tehnoloogiaga ja suurte töötlemiskogustega suudaks igal juhul võistelda igasuguste Euroopa tööstustega, lisandväärtus jääb Eestisse. Tehnoloogia võimaldab tõsta ka kvaliteeti ja Eesti kaubale saada tulemusena ka paremat hinda.

Peame suutma vabaneda Ida-Euroopa kehvema kvaliteediga kaubatootja mainest ja peame hakkama saama paremaid marginaale. Seda saab ainult kaasaegse ja efektiivse tööstusega, mis omab asjakohaseid sertifikaate.

Uus tehas muudab ülebaltilist toorpiimaturgu oluliselt ja tõstaks ka tooraine hinda tublisti. Tekiks tubli konkurents nii Leedu tööstuste, kellele jääb ka praegu toorainest puudu, kui Eesti tööstuste vahel. See omakorda tõstaks toorpiima hinda Euroopa hindade tasemele.