Graafik: kes viivad tegelikult Eestist raha laenudena välja?
Eestis on viimasel ajal palju räägitud sellest, kuidas pangad viivad tulumaksu vältides kontsernisiseste laenude vormis kasumit välja. Paraku ei domineeri Creditinfo analüüsi kohaselt selles nimekirjas pangad.
Creditinfo Eesti AS-i peaanalüütik Anne-Ly Otsa sõnul on suurel hulgal rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvatel ettevõtetel välismaistele kontserniettevõtetele antud laenusid. „Aastate jooksul on kogunenud välja laenatud summaks ligi 700 miljonit eurot, mis moodustab 20% uuritud valimi jaotamata kasumist,“ kommenteerib Ots.
„Kokku on nii pikkade aastate jooksul kogunenud märkimisväärne summa, kuigi väga suuri laenusid on ikkagi vähestel firmadel,“ räägib Ots. „Kui enamasti mainitakse selles kontekstis pankasid, siis leidsime, et pankade grupisiseselt antud laenud moodustavad umbes 10% suurimate kontsernide laenude osakaalust ehk 62 miljonit eurot. Suurim väljalaenaja on aga ehitusmaterjalide tootja Henkel Balti Operations OÜ, mille välja antud laen moodustas ligi 90 miljonit eurot. Järgnevad PKC Eesti AS, Leibur AS ja A.le Coq AS. Swedbank on nimekirjas viiendal kohal 37 miljoni euroga ja SEB Pank 11. kohal 24 miljoniga.“
Kasumi väljalaenamine välismaisele sidusettevõttele ei ole seadusevastane. Eestis ei ole kasumi väljamaksmine kohustuslik ning kasumi tekkimist teatavasti tulumaksuga ei maksustata. See ongi tekitanud olukorra, kus mitmed äriühingud dividende ei maksagi. Eesti ettevõtete välisriikides asuvad omanikud saavad seni Eestis teenitud kasumit kasutada maksuvabalt laenuna nendes riikides, kus hetkel raha rohkem vaja. Suur osa tabelis näidatud laenudest ongi reaalse ärilise sisuga. Iseasi, millises osas võis tegemist olla sisuliselt dividendimaksetega ja kasumi varjatud moel ettevõttest väljaviimisega.
Creditinfo analüüsis kokku 136 ettevõtet. Valimisse kaasati kõik Eestis registreeritud välisomanikega ettevõtted, millel on 2015. aastal esitatutud majandusaasta aruandes täidetud lisarida "Nõuded seotud osapoolte vastu" summas üle 1 miljoni euro. Uuringusse kaasati ka ettevõtted, kes esitavad Eestis konsolideeritud aruandeid, samuti suuremad krediidiasutused, millel on välisomanikud. Eestist väljaviidava laenurahana läks summa kirja juhul, kui olid täpsemalt määratletud laenu suurus ja sihtriik. Sellest, kui pikaks perioodiks ettevõtted kontsernisiseselt laenu on andnud, Creditinfol teave puudub.
