Pärast Ärilehes eelmisel nädalal ilmunud artiklit, mis avalikustas 270 miljonit eurot maksma läinud ja neli aastat planeeritud hiljem käima läinud Eesti Energia õlitehase ehitamise protsessis endise juhatuse tehtud vigu, arutati seda ka riigikogu majanduskomisjonis.

Eesti Energia auditikomitee ettepanekul tellis riigifirma nõukogu õigusanalüüsi, millega on asjaosalistel olnud võimalik tutvuda vaid konfidentsiaalsuslepingule alla kirjutades. Riigikogu majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Kristen Michal nõudis analüüsi tutvustamist ka komisjoni liikmetele, mida ka eile tehti.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juht Kaie Karniol on olnud Eesti Energia auditikomitees 2015. aastast ning nimetati hiljuti ka EE nõukogu liikmeks. Pärast riigikogu komisjoni istungit selgitas Karniol Ärilehele, et õigusanalüüsi tellimise vajadus tulenes eelnenud Eesti Energia siseauditist, mis oli õlitehase ehitamise protsessi suhtes kriitiline. "Eesmärk oli tuvastada, mis juhtus ja kes selle eest vastutab ning kas vastutust on võimalik ka nõudeks pöörata, kuna see projekt oli niivõrd halvasti juhitud." Tuli välja, et nõudeid esitada polnud võimalik. "Tuvastasime, et nõukogu eest on infot varjatud, on esitatud valeinformatsiooni ja ebatäpsuseid. Aga et oleks ehitatud midagi ülemäärast või midagi sellist, seda raport ei tuvastanud."

Karnioli sõnul oleks pidanud enne investeerimisotsuse tegemist andma tegelikult projektimeeskonnale rohkem aega, et ka tehase maksumust paremini planeerida. "Kui 2009. aastal öeldi tehase maksumuseks 189 miljonit, siis kauem planeerides oleks selgunud, et see hind on kõrgem. Aga juhatus tahtis tehasega kiirustada, sest naftahind oli kõrgel. Plaan oli ehitada kaheksa samasugust tehast ju veel." Karniol rõhutas, et investeerimisotsusele rohelist tuld andes oleks pidanud nõukogu teadma, et asi võib minna 30% rohkem maksma. "Kas nad oleksid teistsuguse otsuse teinud, me ei tea. Aga nad oleksid teinud teadliku otsuse."

Õigusarvamuse, mille Eesti Energia nõukogu tellis advokaadibüroolt Varul ja mis valmis 2016. aasta lõpus, näitas, et Eesti Energia eelmine juhatus esitles nõukogule investeeringut õlitehasesse Enefit280 kümnete miljonite eurode võrra väiksemana ja tegelikkusest märksa tasuvamana. Nõukogu eest varjati detailset infot ja suuri riske, investeerimisotsus tehti läbikaalumata ja puudulikult ette valmistades. Kuigi analüüs telliti fookusega leida võimalikke vigu, mida nõueteks pöörata, leiti raportis, et esiteks oleks raske reaalseid kahjutekitamisi tõendada ning nõuete esitamiseks on tähtaeg (viis aastat) aegunud.