Mõttekojas käib töö, kuidas Soome saaks euroalalt lahkuda

Eurothinktank nimelise mõttekoja asepresident Tuomas Malinen teatas, et nad töötavad uue raporti kallal. Selle sisuks on kuidas Soome saaks euroalalt lahkuda.

Mõttekoja sulest on juba ilmunud raport „kuidas loobuda ühisrahast ja võtta kasutusele uus rahvusvaluuta”.

Helsingi ülikooli professori Malineni sõnul võib euro olla juba kaotatud. Kuigi 1999 kuni 2007 oli euro edulugu, muutus euro 2008. aastal paljudele liikmesriikidele koormaks. Näiteks Itaalia ja Kreeka elatustase on madalam kui euroga liitudes. Soome on ainus eurot kasutav Põhjamaa ja ühtlasi ainus Põhjamaa, kes ei ole ikka veel taastunud 2008. aasta finantsturgude krahhist.

„Tehtud on palju ettepanekuid, kuidas eurot ja euroala remontida, kuid need on poliitiliselt ebapopulaarsed ja ebarealistlikud,” kirjutas ta Mish's Global Economic Trend Analysisele saadetud kirjatükis. „Euro kukub kindlasti kokku – me ei tea vaid seda, millal.”

Euroala probleemiks on see, et ta koosneb erineva kasvukiirusega maadest. Saksamaa on olnud euroalal edukas, Kreeka ja Itaalia mitte. Soome osas ei ole veel olukord selge. Mõned maad on suutnud konkurentsivõimet kasvatada, teised mitte.

Samuti puudub euroalal ülekandmehhanism, kuidas saaksid paremas seisus liikmed kehvemaid abistada.

Tegelikult on ainult kaks teed euro remondiks – kaugeleulatuv poliitiline liit, mils pakuti 2015. aastal välja viie presidendi raportis või tagasipöördumine Maastrichti leppe juurde, kus iga liikmesriik vastutab ise oma majanduse päästmise eest. Poliitiline liit nõuab majandusotsuste tsentraliseerimist ja nõuab euroalas ja liikmesriikides struktuurseid reforme. Selleks on vaja ühtset maksu- ja sotsiaalpoliitikat, ametiühingute laiali saatmist või nende üle-Euroopalisteks muutmist, Euroopa võlakergenduse süsteemi ja pangaliitu. Need meetmed tagaksid palkade, hindade ja töölepingute paindlikuse ning konkurentsi ja elatustaseme konvergentsi. See võib teoorias toimida, kuid tõenäosus, et kõik liikmesriigid lepiksid kokku palkades, võlas ja elatustasemes on Euroopa tasandil ekstreemselt väike.

Maastrichti leppe ja päästmiste lõpetamise juurde tagasi pöödumine tähendaks, et ESM ja Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism saadetakse praeguste programmide lõppedes laiali ning Euroopa Keskpank lõpetab varade kokkuostuprogrammid ja vabaturuoperatsioonid. See toob kaasa Kreeka pankroti ja selle riigi tõenäolise euroalalt lahkumise.

„Euroala on nagu patiseisus. Probleemide lahendmiseks on tarvis föderaalriiki, kuid sellele puudub avalik toetus. Tagasipöördumine selle juurde, et riigid ise vastutavad oma rahaasjade eest tooks kaasa maksejõuetused ja euro kasutusest loobumise. Poolikud lahendused on ebapiisavad, kuid kallid,” kirjutas ta. „Seetõttu ei pruugi olla võimalik lähiaastatel vältida euroala täieliku või osalist lagunemist. Euro saatus võib olla juba otsustatud.”