Venemaa üritab maksusoodustusega ellu äratada nõukogudeaegset naftagiganti

Venemaa suurim naftaväli, mille hiilgeajad on seljataga ja kust täna tuleb ligi 20 korda rohkem vett kui naftat välja, võib muutuda Rosnefti jaoks uuesti rahamasinaks.

25 miljardi barreliline naftagigant Samotlor, mida Nõukogude Liit pikalt kasutas, võib teha läbi uuestisünni. See eeldab investeeringute soodustamist, et peatada toodangu kukkumine. Üheks ideeks, millest Venemaal ministeeriumide vaikuses räägitakse, on nendele naftaväljadele, mis pumpavad välja naftast rohkem vett, naftapumpamismaksu vähendamine. Kui maksu vähendataks, võiks see lisada Rosnefti kasumile kuni 90 miljardit rubla ehk 1,59 miljardit dollarit, ütles Atoni analüütik Aleksander Kornilov Bloombergile.

„See on isegi täna, kui naftavälja on kasutatud ligi 50 aastat, jätkuvalt supergigant-naftaväli,“ ütles Renaissance Capitali analüütik Ildar Davletšin. „Sinna on jäänud alles palju naftat, kui selle tootmine on kallim, kui toodangust viis protsenti on nafta ja 95 protsenti on vesi.“

Samotlor muutis Venemaa naftatööstust, kui alustas 1969. aastal tootmist. Naftaväli ei ole kunagi taastanud oma kunagist hiilgust, kui sealt pumbati veerand Nõukogude Liidu naftast, millega rahastati ka Afganistani sõja pidamist.

Venemaal kaaluvad ministeeriumid jätkuvalt ettepanekut, et vähendada naftavarude maksu naftaväljadele, kus on vähemalt 150 miljonit tonni naftat, kuid mis toodavad enam kui 90 protsenti vett. Juhtumisi kuuluvad kaasaajal kõik sellised naftaväljad Rosneftile.

Rosnefti pressiesindaja keeldus võimaliku maksumuudatuse kommenteerimisest.

1980ndatel, kui nafta hind kukkus, tahtis Nõukogude Liit saada liiga palju naftat kiiresti kätte. Insenerid kasvasid naftatoodangu kolmele miljonile barrelile ööpäevas.

Samotlori tähtsus hakkas langema. Vee maa alla pumpamine tekitas surve, mida reservuaar ei suutnud välja kannatada, mis murdis kivisse sellised augud, mis muutus selle Šveitsi juustu sarnaseks, kirjutas Venemaa suuruselt teise naftatootja Lukoili juhatuse esimees Vagit Alekperov 2011. aastal ilmunud raamatus „Oil of Russia.“ Nõukogude Liidu lagunemine kiirendas naftatoodangu langust, mis kukkus 1996. aastaks 300 000 barrelile ööpäevas. Insenerid ei suutnudki lahendada probleemi, kus vett lisades nafta oleks pidanud eralduma ja maapinnale tõusma, vaid selle asemel vesi lihtsalt keerles ringi naftat vabastamata.

Nõukogude süsteemi häving tõi kaasa kaootilise turumajanduse, kus naftaväli sattus karmide Vene ettevõtjate nagu Mihhail Fridmani, German Khani, Viktor Vekselbergi ja Len Blavatniku kätte. Nad lõid ühisfirma Briti BPga, kes suutsid naftavälja elustada. 2009. aastal kerkis tootmine 600 000 barrelini ööpäevas. Rosneft ostis ühisettevõtte TNK-BP 2013. aastal 55 miljardi dollari eest.

2015. aastal langes Samotlori toodang aastaga 4,7 protsenti, 425 000 barrelile. 2016. aasta üheksa kuuga vähenes toodang aastaga veel 4,1 protsenti.

Maksukärbe suurendaks Rosnefti motivatsiooni suurendada Samotlori toodangut. Kui madalam maks oleks hakanud kehtima jaanuaris, oleks ettevõte saanud endale jätta igalt pumbatult barrelilt 28 dollarit võrreldes praeguse süsteemi 18 dollariga, arvutati Atonis.