Usaldusfond on mujal maailmas üks levinumaid vorme era- ja riskikapitali investeeringute koondamiseks. Kuigi seadus jõustus alles mõni kuu tagasi, on tänaseks kogunenud juba hulk fondivalitsejaid, kes kaaluvad tõsiselt seda tüüpi fondi asutamist Eestis.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) ja FinanceEstonia korraldatud seminaril tutvustasid uut regulatsiooni turuosalistele advokaadibüroode Derling ja Ellex Raidla advokaadid, kes osalesid ka uue seaduse väljatöötamisel.

Uus seadus tähendab siinsetele era- ja riskikapitali fondivalitsejatele asjaajamise lihtsustamist ja tervikuna odavamat teenust. Siiani on paljud seda tüüpi fondid asutatud Luksemburgis ja mujal Lääne-Euroopas, kus seonduvad nõustajate tasud on Eestiga võrreldes suurusjärgu võrra kõrgemad. Eesti ettevõtetesse investeerimiseks mõeldud kapital jääb nüüdsest rohkem siinsele turule, kuna puudub vajadus fondi asutamise ja administreerimisega seotud teenuste sisseostmiseks välismaalt.

EstVCA juhatuse esimehe Kalmer Kikase sõnul on Eesti saanud Euroopa parimatele praktikatele vastava keskkonna erakapitalifondide asutamiseks. „Seni ei olnud Eestis sobivat vormi era- ja riskikapitali fondi asutamiseks. Nüüd oleme jõudnud samale tasemele mitmete teiste Euroopa riikidega ja loodame, et Eesti saab atraktiivseks fondide asutamise keskkonnaks. Oma valdkonnas saame selliste sammude abil tagada, et Eestisse jääks rohkem tööd, helgeid päid ja tarka kapitali“, kommenteeris Kikas uue seaduse tulekut.

Antti Perli, EstVCA õiguskomitee juht, toob välja väga hästi sujunud koostöö rahandusministeeriumi spetsialistidega seaduse ettevalmistamisel. „Tuleb kiita ministeeriumi avatud ja proaktiivset suhtumist ning tõsist soovi uue seaduse abil Eesti positsiooni antud valdkonnas oluliselt parandada. Eesti konkurentsivõime tõstmine peaks olema eraldi eesmärgiks iga ettevõtlust puudutava õigusakti väljatöötamisel, isegi kui tegemist on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega“, sõnas Perli.

Perli sõnul on kohalikul turul usaldusfondide loomiseks juba teatav huvi olemas, teenuse eksportimine eeldab, et esimesed fondid saaksid edukalt asutatud ning kasvaks kohalike nõustajate professionaalsus antud valdkonnas. „Eraldi võiks mõelda, kuidas saavutada antud sektoris eeliseid teiste jurisdiktsioonide ees, kasvõi e-riigi lahenduste abil või siis laiemalt asjaajamise selguse, kiiruse ja lihtsuse kaudu“, sõnas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena