Vabaerakond: sotsmaksu lael on küll lühiajaline negatiivne mõju, aga see annab õige signaali ja soosib tootlikkuse kasvu
Sotsiaalmaksu lael on küll lühiajaline negatiivne efekt sotsiaalmaksu laekumisele, ent pikemaajaliselt motiveerib see kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide toomist Eestisse ja nende siia jäämist ning annab rahvusvaheliselt signaali, et Eesti soodustab kõrgepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu lae positiivne mõju kasvab ajas koos kõrgepalgaliste lisandumise ja vastavalt riigi keskmise töötunni tootlikkuse tõusuga.
Vabariigi valitsus pole seni Vabaerakonna algatust sotsiaalmaksulae kehtestamiseks toetanud. Tõenäoliselt kardetakse lihtsalt auku riigieelarves. Ent maksusüsteemi peamine ülesanne riigile maksutulu tagamise kõrval on soovitud käitumise motiveerimine.
Et maksusüsteem toimiks, peavad maksumaksjad tunnetama seda õiglasena. Maksimaalset ehk sotsiaalmaksu laega piiratud sotsiaalmaksu maksev töövõtja maksaks ka lae kehtides miinimumpalga saajast ikka umbes 10 korda või mediaanpalga saajast 4 korda suuremat sotsiaalmaksu. Maksab kordades rohkem isegi, kui sisuliselt on tegemist solidaarsusmaksuga, sest haigekassa teenuseid saavad erineva maksu maksjad täpselt ühesuguses mahus ja pensioni kogunemise erinevus sõltub riigi sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkusest ning iga järgmise valitsuse otsustest.
Sarnase teenuse eest üle 10 korra rohkem maksmine tekitab terava õiglusetuse tunde, mis väga suurel määral motiveerib sellist maksukoormust vältima. Kuna sotsiaalmaksu maksjal pole ega kogemusele toetudes ei saagi olla veendumust, et makstud sotsiaalmaks on korrelatsioonis tulevikus saadavate hüvedega, tekib surve kõrget palka ja vastavat tööjõumaksu vältida või varjata - viia töösuhe fiktiivselt või reaalselt teise riiki, näidata seda ettevõtlustuluna (niinimetatud OÜtamine) või kasutada ümbrikupalka.
Valitsus on oma negatiivses arvamuses Vabaerakonna ideele väitnud, et proportsionaalselt madalam sotsiaalmaksukoormus ei motiveeri kõrgema palga maksmist. See väide ei ole üheski mõttes loogiline. Kui töövõtja loodud kasvav lisandväärtus annab põhjendatud aluse tööandjalt kõrgemat palka nõuda, siis seda reaalselt ka nõutakse. Praeguse korra järgi arvestatav sotsiaalmaks saab sellises olukorras tööandjale oluliseks ja põhjendamatuks takistuseks.
Vabaerakond on pakkunud siduda sotsiaalmaksu lagi mediaanpalgaga, millest 50% palgasaajaist saab suuremat, 50% väiksemat tasu, sest keskmine palk kirjeldab Eesti majanduse ja palgasaaja seisukorda vildakalt. Mediaanpalk seevastu näitab üsna adekvaatselt Eesti keskmise palgasaaja majandusseisu ja illustreerib palgasaajate põhimassi majanduslike võimaluste muutusi täpsemalt.
Mediaanpalgaga seotud sotsiaalmaksu laest mõjutatud töösuhete ning maksumaksjate hulk on konstantne. See on nii täna kui erinevates palgadetsiilides toimunud palgamuutuste dünaamikale toetudes ka tulevikus umbes 12 000 töösuhet, st riigieelarvesse vähemlaekumise risk on kaalutud ja maandatud.
Sotsiaalmaksulae pikaajalisem mõju on kahtlemata positiivne. Kui kiiresti see mõju avaldub ja kui suur see on, seda on keeruline täpselt arvutada. Justiitsministeeriumi kokku kutsutud konkurentsivõime juhtgrupi raporti kohaselt aitaks sotsiaalmaksu lagi hinnanguliselt luua iga kümne keskmisest kõrgema palgaga töötajale lisaks üheteistkümnenda kõrgepalgalise töökoha, ilma et tööandja tööjõukulude kogumaht suureneks.
Ideed kehtestada sotsiaalmaksule lagi on eri aegadel toetanud Reformierakond ja IRL, samuti mitmed Eesti arvamusliidrid ja organisatsioonid. Viimati on väga selget toetust sotsiaalmaksu lae kehtestamisele väljendanud Teenusmajanduse Koda ja Tööandjate Keskliit.
Tööandjad on rõhutanud, et sotsiaalmaksulae kehtestamine on õiglane ja majanduse arengu seisukohalt vajalik, kuna kõrgepalgaline töötaja ei tarbi riiklikku ravikindlustust neli korda rohkem kui näiteks mediaanpalka tarbiv inimene. Kui tulevikus töötaja enda pension enam sissetulekust ei sõltu, on lagi sotsiaalmaksule seda enam õigustatud. Pealegi on valitsus kehtestanud astmelise tulumaksuvaba miinimumi, millest kaotavad kõrgepalgalised töötajad.
Tööandjate arvates on sotsiaalmaksu lae kehtestamine majanduslikult kõigile kasulik, kuna Eesti majandus on faasis, kus jätkusuutlikuks äritegevuseks vajatakse eelkõige innovatsiooni ja see omakorda eeldab kõrgkvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Kõrgkvalifitseeritud tööjõud on ka kõrgelt tasustatud.
Huvitav on tööandjate keskliidu hinnang, et sotsiaalmaksulaest võidaks tervikuna kõige rohkem mitte IT- või pangandussektor, vaid hoopis tööstussektor, mis moodustab 16% Eesti majandusest ja vajab just praegu innovatsiooni, et konkurentsivõimet parandada. Tootlikkuse kasvu ja töökohtade säilimise kaudu võidaksid sotsiaalmaksulaest ka need, kelle enda palk piirmäärani ei ulatu.
