"200 000 eurot, mis on kokku sellesse projekti investeeritud, see raha sisaldab endas ka seda tulemit, mis täna on ja millega võib rahul olla," ütles Palo.

Palo sõnul kulus 110 000 eurot disainimeeskonna palkadeks ja 47 880 eurot ühtse kirjatüübi loomiseks. 200 000 euro sisse mahtus tema sõnul ka nn tööriistakasti loomisele eelnenud brändi otsimine, mis ebaõnnestus.

"Arvestades, et ühe veebi loomine maksab üldiselt keskmiselt 50 000 eurot ja ühe unikaalse kirjatüübi loomine maksab Euroopas minimaalselt 100 000 eurot, on projekti hinna ja kvaliteedi suhe olnud hea – kogu see töömaht ja kaasatus 200 000," ütles ta riigikogu kõnepuldist EKRE rahvasaadiku Mart Helme arupärimisele vastates.

"Tuletan teile meelde, et aastal 2002 loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 830 000 euro ja me saime tõesti ainult ühe märgi. Seda viga me ei tahtnud korrata ja me ka ei korranud seda," lisas Palo.

"Selles, mis lõpuks tehti, ei olegi olemas ühte brändi, vaid on tööriistakast eri võimalustega, mida ettevõtjad saavad kasutada nende omal valikul," ütles Palo. "Ja see oksendav siil, millest härra ennist rääkis, ja millest meedia rääkis, oli minu arvates see, et ikka läheb midagi valesti. Tegijatel juhtub nii mõndagi, ma ütleksin."

Palo sõnul läks ennekõike valesti nn tööriistakasti tutvustamine avalikkusele. "Siin oli selline lugu, et kui seda PR üritust jaanuari keskpaigas tehti ja kutsuti ajakirjanikke kohale, et seda tööriistakasti tutvustada, siis mis iganes põhjusel, mis kellelgi oli pähe tulnud, saatis laiali selle ühe rahnu pildi, mis ei ole bränd. See on lihtsalt üks kujunduslik element," rääkis ta. "See ei ole kindlasti Eesti bränd. Eesti brändi polegi olemas, seda ei otsitudki. Aga nii ta siis kahjuks, läbi sellise PR apsaka algselt avalikkusele mulje jäi."

EKRE saadik Jaak Madison juhtis ministri tähelepanu tõigale, et juba veebruari lõpuks lubas EAS brändiveebi teha eestikeelseks, kuid seda lubadust pole täidetud.

"Miks ei olnud kõigepealt eesti keeles? Ma arvan, et ei olnud sellepärast, et seda mõeldi eelkõige turundada väljapoole ja paraku meie keelest, meie salakeelest ei saa suur maailm aru, sellest saame aru ainult meie ise. Nii et väljapoole turundades peab rääkima inglise keelt," ütles Palo.

"Aga nagu ma ennist rääkisin, eesti keel tuleb. Ju siis, etteruttavalt, kui lubati veebruari lõppu ja nüüd räägitakse märtsi lõpust, oldi liiga optimistlikud. Aga ma usun, et see üks kuu siia-sinna kogu asja oluliselt ei muuda," lisas ta.