Kaugloetavad elektriarvestid on järjest populaarsemad ning tarbijad võtavad rõõmuga kasutusele kaugelt loetava digitaalse kulumõõdiku, kuna see tundub sammuna täpsuse ja tõhususe poole - nii peaks edaspidi punktipealt teada saama, kui palju elektrienergiat mingil ajal kulub, kirjutab Kristjan Port ERRi teadusportaalis Novaator.

Õnnetuseks võivad kirjeldatud sammude kiuste arved jätkuvalt kasvada ja täpsemal kontrollil selgub, et kulude kasvu põhjuseks pole niivõrd värske lepingu või avatud turu tingimuse varjus lisanduvad uudsed maksed, vaid seda põhjustab kasvanud elektrienergia kulu.

Port toob välja, et näiteks Hollandis otsustasid Amsterdami ja Twente ülikoolide teadlased kontrollida üheksa erineva tootja nutikate elektriarvestite korrektsust. Eksperiment kestis pool aastat, mille jooksul kontrolliti individuaalseid elektriarvesteid tüüpilisele kodusele elektritarbimisele vastavas režiimis.

Uurijate üllatuseks kõikusid taadeldud seadmete näidud erakordselt suurtes piirides. Mõne arvestimudeli omanikku võib rõõmustada, et kõige madalamat ehk samas tegelikust väiksema elektrikulu näit oli kolmandiku võrra kliendi kasuks. Taoliseid arvesteid oli üheksast kaks. Samas selgus kurva tõsiasjana, et üheksast elektriarvestist viis näitasid tegelikust suuremat elektrikulu - neist kõige suurema eksimus oli 582 protsenti ehk võimalik klient saanuks pea kuus korda suurema elektriarve.

Ainuüksi Hollandis hinnatakse taoliste valelike arvestite arvuks 750 000. Euroopas on selliseid miljoneid. Vanamoodsate ringleva kettaga arvestite asendamist modernsemate kaugloetavate nn staatiliste arvestitega on tagant sundinud Euroopa Komisjoni püüdlused muuta elektrienergia turgu nutikamaks, ehkki hetkel paistab tulemus vastupidisena.