Coca-Cola esindaja toidurassismist: meie ei kasuta oma jookides madalama kvaliteediga magusaineid
Hiljuti pääses meediasse uuring, mille järgi on mitmed Ida-Euroopas müüdavad bränditooted valmistatud madalama kvaliteediga toorainest. Coca-Cola Eesti esindaja lükkab ümber väite, nagu oleks nende karastusjoogid valmistatud odavamatest magustajatest.
"Kõik Coca-Cola toodetes kasutatud magusained on kõrgekvaliteedilised ja vastavad meie kõrgetele maitseootustele," kommenteeris Nele Normak, Coca-Cola Balti Jookide AS avalike suhete juht.
Välismeedias avaldatud uuringutest tuli välja, just kui kasutataks Ida-Euroopa Coca-Colas magusainena suhkru asemel odavamat siirupit, ent Normaku sõnul ei ole see Eesti puhul kindlasti nii. Ehkki ka siin müüdavad karastusjoogid on Poolas toodetud, kasutatakse Normaku kinnitusel Eestis müüdavates jookides magustamiseks suhkrut, nagu ka Lääne-Euroopa jookides.
"Coca-Cola jookide tootmisel ülemaailmselt on üks kindel prioriteet: meie joogid peavad olema sama kõrge kvaliteedi tasemega kõikides riikides, sõltumata sellest kas jookide magustamiseks kasutatakse toorainena suhkruroogu, suhkrupeeti või maisi," ütles ta ja lisas, et riigiti võib jookide magustamiseks kasutatavas tooraines olla erinevusi.
"Teiste suurte kaubamärkide koostisosad võivad riigiti erineda, sest see on mõjutatud tarbijate maitseeelistustest ja turu eripärast ning samuti peame kohandama oma tooted lähtuvalt kohalikust ja EL seadusandlusest," ütles Normak.
Ta lisas, et jookide koostise erinevustest saab välja tuua näiteks Fanta, milles mahla sisaldus võib Euroopa riikides erineda. "Näiteks apelsinimaitselise Fanta puhul, kus peame konkureerima kitsamas apelsinimaitselises kategoorias, oleme joogi arendamisel arvestanud tarbija maitseeelistustega ja mahlasisaldusega." Eestis müüdavas Fantas on mahlasisaldus viis protsenti.
Eelmisel nädalal avaldas Süddeutsche Zeitung loo Ida-Euroopas aset leidvast toidurassismist. Ajalehe sõnul erinevad Ida-Euroopas müüdavate suurte brändide tooted oma koostiselt oluliselt sellest, mida lääneeurooplased on harjunud tarbima.
Näiteks ei olevat Nutella pähklikreem Ida-Euroopas nii kreemine kui Prantsusmaal müüdav võie, Coca-Cola magustamiseks kasutatakse väidetavalt suhkrust odavamat siirupit ja kalapulkades on vähem kala kui sama brändi Lääne-Euroopas müüdavas tootes.
