Amet selgitab: miks lubati Crazydealil nii kaua tegutseda, enne kui leht kinni pandi?
Eelmise nädala lõpus sulges tarbijakaitseamet kurikuulsa veebipoe Crazydeal.ee, mille kohta oli alates eelmise aasta augustist tulnud üle 700 kliendi kaebuse. Amet selgitab, miks poodi varem kinni ei pandud.
Eilses Eesti Päevalehe juhtkirjas küsiti, miks ootas tarbijakaitseamet kuid, enne kui andis ametliku käigu kurikuulsa veebipoe sulgemiseks, ehkki poel oli probleeme juba eelmise aasta suvel.
Tarbijakaitse kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda kinnitusel on majandustegevuse piiramine ameti jaoks alati pigem äärmuslik vahend, mida kasutatakse siis, kui midagi muud enam üle ei jää.
"Crazydeal Group OÜ oli koostööaldis käesoleva aasta veebruarini ja kuni selle ajani lahendas tarbijakaitseameti poolt vahendatud tarbijate kaebusi," ütles Kalda ja lisas, et kui tarbija pöördus oma kaebusega tarbijakaitseametisse ja amet omakorda kauplejalt selgitust nõudis, oli Crazydeal kohe valmis probleemiga tegelema ja lubas korduvalt oma klienditeeninduse korda seada.
"Majandustegevuse piiramine sh veebilehe sulgemine on ühe ettevõtte suhtes üsnagi äärmuslik vahend, mille kasutamiseks tuleb olla veendunud, et muud meetmed ettevõte korrale kutsumiseks ei ole vilja kandnud," ütles Kalda.
Teiste võimaluste hulgas on avalikkuse informeerimine, sh musta nimekirja lisamine, ettevõtte korrektsele käitumisele sundimine kuni eesmärgi saavutamiseni ja karistamine juba toime pandud väärteo eest. "Igasuguste sunnimeetmete kasutamine on õigustatud alles siis, kui muud vahendid ei toimi," lisas ta.
Sulgemise tõi suhtlemisest keeldumine
19. jaanuaril lisas tarbijakaitseamet Crazydeal Group OÜ musta nimekirja, mis oli ajendatud sellest, et tarbijate pöördumiste arv ei vähenenud, hoolimata kaupleja lubadusest probleem lahendada.
"Kui 2016 sügisel oli tegemist kümnekonna tarbija kaebusega, siis 2017. aasta jaanuari alguseks oli ametisse pöördunud ligemale 150 tarbijat," selgitas Kalda. Crazydeal tagastas kuni veebruari alguseni tarbijakaitseameti sekkumisel tarbijatele raha, kuid peale seda ajaperioodi kaupleja enam ameti edastustele ei vastanud ja tarbijatele raha ei tagastanud.
9. veebruaril tegi tarbijakaitseamet avaliku teavituse, milles hoiatas tarbijaid, et mustas nimekirjas olev pood ei täida jätkuvalt oma kohustusi tarbijate ees. 17. veebruaril tegi tarbijakaitseamet kauplejale ettekirjutuse, millega juhtis tähelepanu õigusrikkumisele, mis seisnes ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumises ning kohustas lõpetama kõnealust rikkumist. Crazydeal ei vastanud määratud tähtajaks ametile ega ole ettekirjutuses viidatud õigusrikkumisi ka lõpetanud. 27. veebruaril tegi tarbijakaitseamet kauplejale sunniraha otsuse ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise eest.
10. märtsil tegi amet politsei- ja piirivalveametile süüteoteate Crazydeal Group OÜ kohta. 15. märtsil tegi amet kauplejale ettekirjutuse tõkestada veebilehele juurdepääs kolmandatele isikutele, sh tarbijatele. Kuna kaupleja ettekirjutust ei täitnud, siis asendustäitmise korras palus tarbijakaitseamet domeenide registripidajal sulgeda veebileht www.crazydeal.ee, et vältida jätkuvat tarbijaõiguste kahjustamist.
Alates 17. märtsi pärastlõunast ei ole veebileht www.crazydeal.ee ligipääsetav kolmandatele isikutele. Kui algselt oli suletud veebilehel viide tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutusele, siis nüüd tiksub lehel loendur, mis jätab mulje, justkui plaanitakse leht tänase seisuga 50 päeva pärast avada.
Kalda kinnitusel tegeleb amet uurimisega, et selgitada välja põhjus, miks on algne tekst asendatud veebilehel nähtava loenduriga. "Oluline on, et e-pood oleks avalikult kättesaamatu seni, kuni tegevus on seadusega vastavusse viidud," lisas Kalda.
Kalda kinnitusel jätkab tarbijakaitseamet väärteomenetlust Crazydeal Group OÜ suhtes. Tarbijad, kel on nõue Crazydeal Group OÜ vastu, peaksid esmalt pöörduma selle nõudega kaupleja poole. Tarbijate avalduste läbivaatamine tarbijavaidluste komisjonis ei ole perspektiivikas, kuna komisjoni otsused ei ole sundtäidetavad.
Crazydeal Group ei ole tarbijavaidluste komisjoni avalduste eelmenetluste ning selgitustaotluste lahendamise raames omapoolseid selgitusi andnud, ei vasta ka tarbijakaitseameti selgitusnõuetele. Tarbijad saavad esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse või pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse kohta leiab täiendavat informatsiooni siit.
