Kokku oli 2016. aastal Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvaltsi sõnul on Eestis nii mahepõllumajandusmaa, mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv kui ka mahesaaduste korje aasta-aastalt kasvanud. “Mahepõllumajandusmaa maht on kasvanud viimase kuue aastaga üle 50%-i ja jõudnud 184 500 hektarini. See on ligi 18% kogu Eesti põllumajandusmaast. Ettevõtete huvi mahesaaduste korje vastu on aga viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni üle kuue korra. Eelmisel aastal korjati mahesaadusi 613 100 hektarilt, aasta varem oli mahuks ainult 93 100 hektarit,” selgitas Anu Nemvalts viimaste aastate arenguid.

2015. aastal Arengufondi arenguidee konkursi võitnud Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup näeb Eestit tulevikus aruka maheriigina.
“Meie üks eesmärke on käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu ja kohalikku ettevõtlust, luua uusi kõrgekvaliteetseid töökohti väljapool suuremaid linnu ning suurendada Eesti mahetoodete eksporti. Eestil on väga hea võimalus muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandusharuks, millel on väga tugev ekspordipotentsiaal näiteks ka farmaatsia ja looduskosmeetika sektorites, kuid see vajab reaalseid tegusid,“ märkis ta.

Tänasel päeval on mahesaaduste korjealadena registeeritud peamiselt RMK metsad, kuid Kulderknup loodab, et järjest rohkem erametsaomanikke kaalub samuti võimalust oma metsades mahesaaduste korje võimalusi pakkuda.

Eesti mahekaardi rakenduseni jõuab Maa-ameti geoportaali kaudu ja Organic Estonia kodulehelt.