Ministeeriumi sõnul teavad soomlased, et sõnadel "tsuhonets" ja "tsuhnaa" on solvav tähendus ning reaktsioon nendele sõnadele võib olla üpris järsk. Samuti soovitab ministeerium vältida sõna "ryssä" kasutamist, mis on solvav väljend venelaste endi kohta ning võib põhjustada vestluskaaslastes üllatust ja esile kutsuda ebaviisakust.

Soomes ei tohiks kasutada venekeelset ebatsensuurset sõimu, sest paljud soomlased saavad sellest aru, märgib ministeerium. Ka soome keeles on ministeeriumi teatel analoogsed sõnad, mida peetakse rämedamaks ja ebaviisakamaks vandumiseks kui näiteks väljendit "jumalauta" [täpne tõlge "jumal aita", aga eestikeelne parim vaste oleks "tule taevas appi" - toim.]. Siiski soovitab ministeerium ka mitte väljendit "jumalauta" tarvitada.

Vene välisministeerium märgib eraldi, et Soomes on perekonnanimesid, mis võivad vene keeles kõlada ebaväärikalt nagu Huitu, Hujala ja Hujanen. "Neile perekonnanimedele tuleb rahulikult reageerida," soovitab ministeerium.

Ministeeriumi teatel on soomlased üldiselt vaoshoitud inimesed, kes räägivad rahulikult ja vaikselt, vähe žestikuleerides. "Seepärast pole vaja valjusti rääkida ega üldse müraga endale tähelepanu tõmmata," annab ministeerium nõu.

Vene välisministeerium jagab kokku nõuandeid mõnekümnesse riiki sõitjaile. Balti riike nimekirjas ei ole. Küll aga saavad näiteks Usbekistani sõitjad kaasa kasuliku nõuande, et "vestluse ajal ei tohi sõimelda ega solvata kaasvestleja ema".