Ärilehe rantjeeportfell: kui palju on raha vaja, et ära elada tööd tegemata?
Eesti keskmine netokuupalk oli 2016. aastal 924 eurot, mis teeb aastaseks sissetulekuks 11088 eurot. Rantjeeportfellist saadavast sissetulekust tuleb tasuda ravikindlustuse aastamakse, mis on tänavu märtsist alates 1788 eurot - sest ka rantjeed võivad haigestuda ja haigekassa teeneid vajada.
Sissetulekutelt tuleb kindlasti tasuda veel tulumaks, mis oleneb tulu suurusest ning laenuraha investeerimisel igakuine laenumakse ja intress, mis oleneb omakorda laenu suurusest. Ärileht arvutas välja, et sellise keskmisel tasemel äraelamist võimaldava portfelli loomiseks Eestis oleks vaja võtta pangalaenu 800 000 eurot.
Ilma pangalaenuta on summa aga märksa pisem: 250 000 eurot ehk veerand miljonit.
Näidisportfelli koostamisel olid seatud järgmised kriteeriumid: ettevõte peab olema noteeritud Põhjamaades või mõnel suurel Euroopa börsil; olema tavainvestorile tuttav nimi; olema stabiilne ja hea dividendimaksja. Et riske hajutada, on portfellis aktsiaid viiest sektorist: energeetika, pangandus, telekommunikatsioon, hasartmängud, ravimid. Aga et üldpilti mitte liiga kirjuks muuta, on piirdutud kümne aktsiaga.
Ettevõtteid Prantsusmaast Norrani
Aktsiaportfelli priimus on Prantsusmaa suur energeetikakontsern EDF, mille aktsia on praegu ligi kolm korda odavam kui paar aastat tagasi. Sel on oma põhjus: osaliselt riigile kuuluva ettevõtte kasumlikkus on surve all kulukate tuumaprojektide ja elektrituru liberaliseerimise tõttu. Ka hiljutine aktsiaemissioon jättis hinnale oma jälje. Siiski pole põhjust arvata, et Prantsuse valitsuse dividendilehm edaspidi täiesti ahtraks jääb.
Energeetikasektorit esindavad portfellis veel soomlaste Fortum, norrakate Statoil ja hollandlaste Royal Dutch Shell, mis koos EDFiga jagab kokkuvõttes riskid naftatootmise ja -töötlemise ning elektritootmise ja -jaotuse vahel.
Pangandusest pääsesid portfelli Nordea ja Swedbank. Napilt jäi välja stabiilne dividendimaksja SEB, mille tulukus on õige pisut madalam kui Swedbankil. Danske ei pääsenud portfelli seetõttu, et on paaril eelmisel aastal jätnud dividendid maksmata. Ebastabiilse dividendipoliitika ja ebakindlate tulevikuväljavaadete tõttu jäid portfellist välja ka praeguse aktsiahinna juures üle 10% tootlust pakkuvad Itaalia pangad.
Olympic Entertainment Group (OEG) on näidanud end viimastel aastatel stabiilse dividendimaksjana; mullu pääseti koguni üle maailma parimat dividenditootlust pakkuvate börsifirmade tipp-250 edetabelisse, kus Baltimaadest veel Silvano ja Soomest näiteks ainult Fortum.
Veel on portfellis telekomid Telia ja Tele2. Elisa dividenditootlus on noile kahele viimastel aastatel alla jäänud. Väiksema tootluse ja/või siinkandis väiksema tuntuse tõttu jäid portfellist välja veel mitu telekomi. Tegelikult oleks võimalik sarnast tootlust pakkuv portfell ka ainult telekomidest koostada ning arvestades, et telekomisektor kasvab iga aastaga, oleks sel ka jumet. Kuid sellist "kõik munad ühes korvis" lähenemist ei saa Ärileht soovitada.
Portfelli lõpetab ravimigigant GlaxoSmithKline. Farmadest jäid napilt portfelli läve taha AstraZeneca ja Taani insuliinitootja Novo Nordisk.
Dividenditootlust arvutades pole võetud arvesse ühekordseid erakorralisi dividendimakseid, mida üks või teine ettevõte on mõnikord teinud. Näiteks Tele2 tegi 2013. aasta kevadel erakorralise dividendimakse, mis Rootsi kroonidest eurodesse ümberarvutatuna küündis pea kolme euroni aktsia kohta. Sellised erakorralised maksed on kena boonus, kuid neile ei saa tulevikku rajada.
Pangalaenuga ja -laenuta
Täna 800 000 euro eest koostatud portfell annaks aastas oodatavalt 59 412,48 eurot dividenditulu. Sellest maksuvaba tulu on 2160 eurot, ülejäänu eest tuleb tasuda 11 450,5 eurot tulumaksu. Ravikindlustuse makse on 1788 eurot ja pangalaenu aastane tagastus 32 218,08 eurot 1,3% intressiga 30 aastaks võetud laenu puhul.
Üldkokkuvõttes jääks sellise portfelli puhul kuus keskmiselt inimesele kätte 983 eurot. Kui sellest arvestada veel maha teenustasud pangale, peakski jääk olema enam-vähem Eesti keskmine netopalk.
Muidugi eeldab selline portfell, et inimene on võimeline oma kulutusi 12 kuu vahel mõistlikult jagama, sest sissetulekud on ebakorrapärased - enamik dividende laekub korra või kaks aasta jooksul, seega võib mõnel kuul tulla arvele suurem summa ja mõnel mitte midagi.
Muidugi, võib juhtuda ka, et algajal rantjeel on juba mõnevõrra raha: saadud lotovõiduga, pärandusena, kinnisvara müügist vms. Sel juhul on rantjeeportfelliks vaja märkimisväärselt väiksemat algkapitali kui pangalaenu puhul, et Eesti keskmine netopalk välja teenida.
Täpsemalt arvutades on vaid oma raha investeerides keskmise palgaga rantjee-eluks vajalik minimaalne algkapital 250 000 eurot. Sellise summa investeerimisel oleks sama portfelli oodatav aastatootlus 18 566,40 eurot, millest piisaks pärast riiklike maksude ja maksete mahaarvamist 944,76 euroseks netosissetulekuks igal kuul.
