Kui pabereid ei ole, siis neid ei ole

Esiteks “kaubalaevad Eesti lipu alla” -plaani detailsusest.

“See, kui ajakirjanikul ei õnnestunud saada artikli ettevalmistamise käigus ministeeriumitest täiendavat informatsiooni, ei tähenda seda, et valitsusel ei oleks programmi elluviimise tarvis välja töötatud sisulist dokumentatsiooni ja tegevuskava piirdukski vaid üldsõnaliste väljaütlemistega,” kirjutab Paur.

Muidugi on mõnikord nii, et ajakirjanikule pabereid ei näidata, aga need on olemas. See kord on asi ikkagi lihtsam: valitsusel pole mingit “sisulist dokumentatsiooni”. Tsitaat valitsuse märtsi alguse pressiteatest: “Valitsus toetas majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni esitatud laevandussektori ettepanekuid Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku tekkeks ning andis ülesande regulatsioon ministeeriumite koostöös täpsemalt välja töötada.”

Seega – valitsuse laual on mingid ettepanekud, mille alusel peaksid ministeeriumid seadustemuudatuste paketi looma. Kahjuks oli kaks nädalat hiljem olukord selline, et kui ajakirjanik ministeeriumitest asja uuris, ei oldud sugugi kindlad, kes peaks seda loomist eest vedama. Ehk koerarakendil polnud aimu, kes on juhtkoer. Ei sisenda just erilist optimismi, ega ju.

Eesti lipuga laev Eesti sadamas kui koer ketis

Teiseks sellest, kuidas töötab kaubalaevandus. On mõistetav, kui põline Võrumaa mees Paur sellest vähe teab. Mõned lihtsad asjad võiks aga ikka enne vaidlema hakkamist endale selgeks teha.

“Kui laevu opereeritakse Eestist, siis paiknevad ka vastavad kontorid koos töökohtadega just meie riigis,” kirjutab Paur. Ehk teisisõnu: kui reeder asub Eestis, siis ta asub Eestis. Loogiline. Lihtsakoeline aga siiski - mõte sees.

Edasi läheb ent käest ära: “Laevu, nagu ka koordineerivaid töökohti, mehitatakse suuresti Eesti töötajatega. Viimased elavad üldjuhul Eestis.” Kas näiteks Euroopa Liidu liikme Malta registris olevad laevad on mehitatud maltalastega? Kreeka laevad kreeklastega? Mani saare kohta ma parem ei küsigi.

Laevaomanik ei too oma kaubalaeva Eesti registrisse sellepärast, et seda eestlastega mehitada. Enne sellise rukkilillepuruse seisukohaga lagedale tulemist võiks uurida, kui monorahvuselised on viimastel aastatel Läti registrisse lisandunud kaubalaevade meeskonnad. Ja uurida sedagi, kui palju “koordineerivaid töökohti”, ehk näiteks Muuga sadamas tegutsevate agentide esindajaid on juba nagunii Eesti elanikud ja kui vähe lipud laevade ahtrites nende elu mõjutavad.

Paur: “Eesti firmadele kuuluvad ja Eestis registreeritud kaubalaevad valivad oma kodusadamateks Eesti sadamaid.” Jällegi, mõte sees. Kui laev on Eesti registris, on ka tema kodusadam Eestis. Aga valida pole siin midagi. See on registri nõue.

“Nendes sadamates seistakse ja suuresti laevu ka teenindatakse, mis annab tööd paljudele teistele ettevõtetele ja seotud majandusharudele.” Läheb taas käest ära. Kodusadam ei ole kaubalaevale paraku samasugune koht nagu karule koobas, kus käia talveund magamas. Malta registrisse kuuluv kaubalaev võib sõita kõigil maailma meredel, aga üldse Maltale mitte jõuda. Sama asi võib juhtuda ka Soome, Läti või Eesti registris oleva laevaga.

Laeva ei seo tema kodusadamaga midagi, tegelikult. Laev töötab seal, kus tema reeder talle töö leidnud on. Uskuda, et laeva Eesti registris olek toob Eestisse ka “laeva teenindamisega seotud kaupade vood (kütus, muud laevas vajaminevad sisendid) ja sadamateeninduse töö üldises mõttes,” on ikka eriti lapsik ning näitab, et kõnelejal pole absoluutselt mingit aimu meretranspordi toimimisest. Kehv võrdlus, aga ehk siiski ütleb maamehele midagi: kas auto Eestis registreerimisega kaasneb kohustus sõita Eestis, tankida Eestis, autot pesta ja remontida Eestis?

Kuhu jäi kogenud reeder Vitsut?

Keskerakonnas peaks tegelikult merendusalast kompetentsi olema küll. Juba kümmekond aastat kuulub Keskerakonda staažikas meremees ja reeder Toivo Ninnas. Küsitagu temalt nõu, kui ei tea, kuidas laevandus toimib.

Ka riigikogu saadikul Toomas Vitsutil on ju reederi kogemus. Tosin aastat tagasi prahtis temale ja teisele keskerakondlasele, hiljem pistisega vahele jäänud Toomas Õispuule kuuluv ettevõte Eastern Shipping Group Bulgaariast laeva nimega Balkan Star ning vedas sellega kaupa muu hulgas Liibüasse. Paur võiks oma erakonnakaaslaselt Vitsutilt uurida, kui mitu Balkan Stari meremeest olid bulgaarlased, mitu mujalt, sh Eestist ning üleüldse, pärida aru, miks Vitsuti laev Eesti lipu all ei seilanud.

Veel parem oleks, kui Vitsut ise arvaks “laevad Eesti lipu alla” -teemal, tema sõnal oleks kohe asjatundja kaal. Aga kus sa sellega, erakond saadab merendusteemal tulle hoopis põlise põllumehe Pauri, kes ei mõista muud kui valitsuse suunas mõõdutundetult kiidulaulu laulda.

Tundub, et see teema ikka vist ei ole üldse mingi prioriteet. Ehkki meile üritatakse vastupidist väita.