Rosneft esitas hagi Euroopa Liidu 2014. aastal Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide õiguspärasuse kohta Suurbritannia võimude vastu. Rosnefti arvates tõlgendas Suurbritannia neid liiga laialt, mis viis täiendavate õigustamatute piiranguteni Rosnefti tegevusele rahvusvahelistel turgudel, vahendab Interfax.

2015. aasta jaanuaris suunas Londoni kõrge kohus Rosnefti hagi Euroopa Liidu kohtusse, sest Rosneft vaidlustas Euroopa Liidu otsuse ning Suurbritannia kohtul ei ole volitusi selle õiguspärasuse üle otsustada.

Rosneft teatas Euroopa kohtu otsust kommenteerides, et peab seda ebaseaduslikuks, alusetuks ja politiseerituks.

„Kohus keeldus tunnistamast, et EL-i sanktsioonid võeti vastu muuhulgas varjatud eesmärkide saavutamiseks ning on tegelikkuses konkurendivõitluse vahend. Sellest hoolimata ei suutnud kohus selgitada, miks puudutavad piirangud, mille põhjuseks oli Krimmi ühinemine Vene Föderatsiooniga, selliseid küsimusi nagu naftakompaniide ligipääs rahvusvahelistele finantsturgudele, nafta ammutamine arktilisel mandrilaval, raskesti ligipääsetavate varude töötlemine ning süvavees ja kildas asuvad leiukohad. Kompanii leiab, et sanktsioonid, mille EL-i riigid tema vastu kehtestasid, on esmajärjekorras suunatud sellele, et suurendada äritegevuse riske, häirida oluliste projektide elluviimist ning luua sel viisil eeliseid teistele tegijatele naftaturul,“ öeldakse Rosnefti teates.