Tallinki ja Eckerö terminal Helsingis on liiga võimas: tekitab suuri ummikuid
Kuue viimase aastaga on lääneterminali läbiv liikus kahekordistunud. Mullu sõitis sadama kaudu 230 000 veoautot ja veoautohaagist. Lääneterminal on üha tähtsam Soome ühendustee muu maailmaga.
Samas on kasvav liiklus ummistanud Helsingis näiteks sadamasse viivad Länsisatamankatu ja Mecheleninkatu tänavad, kus veoautod seisavad pikkades rivides fooride taga, kirjutab ajaleht. Helsingi linnaliikluse korraldus pole sadamat läbiva autode voo kasvuga lihtsalt sammu pidada suutnud.
Ajalehe teatel käisid laevafirmade esindajad koos Helsingi kaubanduskojaga eile linnavalitsuse probleemi üle arutlemas. Pudelikaelad on teada juba aastaid, kuid kiiret lahendust ei paista, märkis ajaleht.
"Toimivad ühendused sadamasse ja sadamast ära on väga tähtsad. Laevadega liigub üha enam kriitilise tarneajaga kaupa ning ka reisiliiklus poleks ilma kaupade liikumiseta nii tihe," ütles ajalehele kabanduskoja tegevjuht Heikki Perälä.
Perälä sõnul tuleks linnavalitsusel kiiresti tuvastada liikluse kasvu probleemi lahendamise alternatiivid ja panna neile külge hinnalipikud. Samuti on ta mures linnavalitsuse plaani pärast muuta mitu peamist väila bulevardideks ehk rannateedeks, mida hakiks senisest enam fooridega ristmikud.
Üks lääneterminali liiklusprobleeme leevendav lahendus oleks tunnel uue terminali ja Helsingi ühe peamise trassi Länsiväylä vahele, teine suuremad ristmikud ületav sild. Esimese lahenduse hind on aga 100 ja teisel 50 miljonit eurot.
Helsingi linn on valinud ent viis miljonit eurot maksva lahenduse, mis toob Länsisatamakatu tänavale ühe lisasõiduraja. Samuti on plaanis fooride uuesti programmeerimine, et sadamasse ja sadamast ära sõitjad satuks nn rohelisse lainesse.
Veel rakendub Soome pealinnas järgmisest aastast FinEst Smart Mobility pilootprojekt, mis juba Tallinnas käib ning mille mõte on suunata sadamasse suunduv liiklus õigeaegselt ja parimat marsruuti pidi.
