Uuring: Muusika tarbimisviisid Eestis on muutumises ja selle suuna määravad valdavalt noored
Music Estonia ja juhtivate rahvusvaheliste plaadifirmade poolt tellitud ning Kantar Emori poolt läbi viidud esimesest Eesti elanikkonna muusikakuulamise harjumuste uuringust selgub, et Eesti tarbijad on voogesituste võimalusi alles avastamas. Ühtlasi peab suur osa tarbijatest endiselt sobilikuks kuulata muusikat illegaalsete allikate kaudu. Muusika tarbimisviiside muutumise suuna määravad valdavalt noored, kes kasutavad Spotify-laadseid ja läbi nutiseadmete kuulatavaid muusikateenuseid. Kolmandik nende kasutajatest juba maksavad teenuste eest.
Music Estonia tegevjuhi Virgo Sillamaa hinnangul on käesolev uuring märgilise tähendusega ning justkui maamärgiks Eesti muusikasektori tundmaõppimisel ja selle lahtimõtestamisel. „See, kuidas inimesed muusikat kuulavad, milliste vahenditega ning kuidas selle eest maksta eelistavad, on oluline näitaja ka artistidele ning muusikatootjatele. Tänu sellele saab kätte info, kus on publik ning kuidas nendeni jõuda,“ kommenteerib Sillamaa. Tema sõnul saab tänu selliste uuringute tulemustele hakata edaspidi kaardistama, kuidas Eesti muusikaturg areneb ning kuidas eestlane muusikat kuulab.
„Muusika tarbimisharjumused on Eestis vaikselt muutumas, sest noored on leidnud Spotify-laadsed legaalsed voogesitusteenused. On rõõm näha, et juba kolmandik nendest ka maksab teenuse eest, nautimaks piiramatuid muusikakuulamise võimalusi. On ainult aja küsimus, millal voogesituskanalid lähevad ka Eestis ametlikult massidesse”, räägib Petri Mannonen. Baltikumi muusikaäri turuliidri Universal Music Baltikumi juht ja jätkab: „Siiski on üllatav, et ajal, mil füüsilise muusika tarbimise juures osatakse juba ammu teha vahet piraadi ja legaalse toote vahel, ollakse digitaalses maailmas veel endiselt nö. Kadaka turu tasemel. See takistab Eesti muusikaturu edasiliikumist, sest pidurdab nii artistide, heliloojate, tootjate kui terve muusika ökosüsteemi arengut. Olukorra muutmiseks peaksid aga kõik muusika- ja kultuurialal tegutsejad koostööd tegema ning rääkima legaalsete teenuste lisaväärtusest.”
Täpsemalt selgub uuringust, et kõige sagedamini kuulavad ligi pooled 15-60-aastastest Eestimaa elanikest muusikat autoraadio ja raadio vahendusel. Seadmetest järgnevad võrdse osakaaluga (ca 20%) sülearvuti, teler ja telefon. Seejuures kasvab raadio ja teleri igapäevane kuulajaskond vanuse kasvades, samas kui arvutist ja telefonist muusika kuulamisel on tendents vastupidine. Kui üle 30-aastased elanikud kasutavad muusika kuulamiseks peamiselt raadiot, siis alla 30-aastaste jaoks on selleks telefon.
Erinevate kohtade lõikes kuulatakse muusikat kõige sagedamini kodus ja autos ning valdavalt tehakse seda muu tegevuse taustana (84% elanikest). Märkimisväärne osa ehk 37% sihtgrupist kuulab muusikat igapäevaselt keskendunult. Seejuures käib 18% kogu sihtgrupist vähemalt kord kuus elava muusika kontserdil. Kontsertidele või muule muusikale (helikandjad, muusikafailid, voogedastus ehk striimingu teenused) on valmis kulutusi tegema 73% sihtgrupist.
Internetis muusika kuulamisega on kokkupuude olemas enamusel küsitletutest. Viimase kuu jooksul on telefonis või arvutis kuulanud internetis muusikat 74% sihtgrupist ning 66% sihtgrupist on vaadanud internetis muusikavideoid. Seejuures on teadlikkus muusika striimimise/kuulamise voogedastusteenustest oluliselt kõrgem noorte seas. Kõige populaarsem sellelaadne teenus on Youtube, mida teab spontaanselt nimetada 50% ning vähemalt kord nädalas kasutab 81% küsitletutest. Olulise vahega järgneb Spotify. Ühtlasi selgus uuringust, et enamus voogedastusteenuse kasutajatest kasutab pigem mõnd tasuta versiooni ning tasulist teenust kasutab või plaanib kasutama hakata vaid 6% sihtgrupist.
Lisaks sai vastajatelt uuritud erinevate muusikaga seotud Eesti Vabariigi seaduste kohaselt mitte lubatud tegevuste kohta. Uuringu järgi on failide allalaadimise ja failijagamiskeskkondade seaduslikkuse teema sihtgrupile segadust tekitav. Tulemustest selgus, et 65% sihtgrupist peab ekslikult legaalseks vähemalt ühte ette antud illegaalsetest tegevustest, samas kui 17% sihtgrupist ei aktsepteeri ega pea seaduslikuks ühtegi nendest tegevustest. Kõige enam ehk 52% sihtgrupist peab aktsepteeritud ehk normaalseks tegevuseks failijagamiskeskkondadest/lehtedelt failide allalaadimist (muusika, filmid TV seriaalid) isikliku kasutamise eesmärgil. Praktiliselt sama suur osa (51% sihtgrupist) peab seda legaalseks tegevuseks. Seejuures aktsepteerib 21% sihtgrupist filmide või TV seriaalide vaatamist illegaalseid online videoteenuseid kasutades.
Käesolev uuring viidi läbi perioodil 28.02-7.03.2017 ja põhieesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike muusikakuulamise harjumused. Kokku vastas uuringu küsimustele 905 inimest ning sihtgrupi moodustasid 15-60-aastased Eestimaa elanikud. Tegemist on esindusliku uuringuga, mille tulemused on laiendatavad vastavaealisele elanikkonnale.
