ÄRILEHE KOMMENTAAR: Eestis on ühistuline pank olemas

Keskerakonna liikmest riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Erki Savisaar ütles, et Eestis ei ole praegu ühtegi ühistulist panka. See pole päris korrektne.

Eestis tegutseb Soome ühistuline pank – OP pank (varasema nimega Pohjola). Samasse gruppi kuulub ka kindlustusselts Seesam. OP pank on keskendunud Eestis küll suurettevõtete teenindamisele ja erinevalt Soomest eraisikutest kundesid ei teeninda.

Pohjola kuulub OP gruppi, mis on hoopis isemoodi Soome pank. Selle omanikud on Soome eraisikutest kliendid ja OP grupp jagab 20% teenitud kasumist neile tagasi, ülejäänu läheb kapitali tugevdamiseks.

„Nad saavad selle tagastatava raha eest maksta kindlustusarveid, sisuliselt saavad kindlustuse tasuta,” lausus OP panga Eesti filiaali juhataja Hannes Kaadu. „Tagasijagatavat raha saab kasutada ka pangateenuste eest tasumiseks – alates kaartidest kuni investeeringute sisenemis- ja vahendustasudeni.”

Eestile on Savisaare sõnul väikeettevõtluse toetamiseks vajalik ühistupank, mis näitaks ära, palju finantsteenused tegelikult maksavad.
Sellesse võib suhtuda skeptiliselt nagu ka ideesse, et Ühistupanga peamine ülesanne on kogukonna toetamine, teenides samal ajal ka väikest kasumit.

Kõigepealt tuleb kasumisse jõuda. Pank on mahuäri ja klientide hankimine on kallis. Panga idee pakkuda teenuseid odavamalt on atraktiivne, kuid nende teenuste osutamise kulud on palju suuremad ja jagunevad vähemate kundede peale.

Kuigi vormiliselt ei ole Coop pank ühistuline, on selle suuromanikeks tarbijate ühistud, kelle kaudu on kaudselt tarbijate ühistu liikmed panga omanikud. Vahest saab Krediidipanga ostnud Coopist Eesti ühistuline pangavorm?

Kuidagi kummaline on keskerakondlaste suur huvi ühistupanganduse vastu. Kas neil on mingi kaval idee seoses selle pangaga? Kas loodetakse sealt saada mingeid hüvesid, mida muidu ei saa kätte? Panga enda plaanidest on vähe teada. Mis on loodava panga konkurentsieelis? Kas ainult teenuste ja toodete hind?

Kui võtta aluseks OP panga poliitika, siis ühistupangandus ei tähenda hinnakirja poolest odavamaid teenuste hindu, vaid turuhindu, mida vähendatakse ühistu liikmetest klientidele kasumi arvelt. See eeldab, et pank teenib kasumit. Samuti ei saa ette teada, kui palju teenused on tavahinnakirjast odavamad, kuna panga kasum ei ole ette teada.

Kui Ühistupanga idee on lihtsalt pakkuda odavaid teenuseid olenematta kuludest, siis võib mõista, miks ei plaanita liikmetele kasumi arvelt teenuste soodsamaks muutmist, kuna see eeldaks panga kasumlikkust. Pangad ei ole üldjuhul kasumis alates esimesest tegevuspäevast.