Sõerd: valitsus viib eelarve puudujääki, millesarnast nägime majanduskriisi ajal

Tänasel majandusprognoosi esitlusel kuulas teraselt koalitsiooni rahaplaneerimisi ka riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd (Ref). Tema sõnul on valitsusliit järjekindlalt põhjendanud eelarve defitsiiti laskmist majanduse elavdamise ja investeeringute vajadusega. "Täna avalikustatud prognoos näitab, et nii see ei ole," ütleb Sõerd.

Eelarve kulud kasvavad kiiremini kui investeeringud

Tänasel rahandusministeeriumi majandusprognoosi esitlusel tuli kõige silmatorkavamalt esile suur eelarvepuudujääk, mis tekib alates 2018. aastast. Puudujäägi maht läheneb nendele suurusjärkudele, mida me nägime viimase majanduskriisi aastatel. Kõik see juhtub ajal kui majanduses on tulnud murdepunkt, kus põhilised majandusnäitajad on hakanud paranema, maksutulude juurdekasv on hoogne ja SKP maht jõudnud buumiaegsele tasemele.

"Nominaalne puudujääk tuleb järgmisel aastal üle 400 miljoni euro."

Graafikutelt on näha, et miinuspoolele läheb eelarve nii nominaalselt kui ka struktuurselt. Nominaalne puudujääk tuleb järgmisel aastal üle 400 miljoni euro. Kui arvestada seni riigikogus kinnitamata uute maksudega, mille arvel soovib valitsusliit saada järgmise aasta eelarvesse 214 miljonit eurot, siis tuleb nominaalne miinus ca 200 miljonit eurot.

Siit kerkibki küsimus selle kohta, et kas ikka valitsusliidu poolne puudujäägi selgitus tuleneb vajadusest majandust elavdada?

Valitsussektori investeeringud kasvavad järgmisel aastal 159 miljoni euro võrra võrreldes 2017. aasta numbritega. Tänavu on valitsussektori investeeringute maht 1,2 miljardit eurot, järgmisel aastal 1,3 miljardit eurot.

Aga sellesse kasvu panustavad ka Euroopa Liidu eelarvest saadavad rahad. Siseriiklikud investeeringud peaks olema sellest juurdekasvust vaid 115 miljonit eurot. Sellega peaks olema tõendatud, et puudujääk tuleb suurem kui siseriiklike eelarvevahendite arvel rahastatavate investeeringute kasv. Eelarve miinus on 200 miljonit eurot, investeeringute kasv vaid veidi üle poole sellest. Seega veidi alla poole puudujäägist tuleneb jooksvate kulude ja puudujäägi kasvust. Mis omakorda tähendab, et suur osa defitsiidi katteks vajaminevatest reservidest ja laenudest läheb just nimelt jooksvate kulude katteks.

Olgu veel öeldud, et suur osa riigikogus kinnitama uutest maksudest vajavad ka Euroopa Komisjoni poolset heakskiitu, samuti võivad riigikogu menetluse käigus tulla muudatused ja vastuvõetavad seadused reeglina erinevad sellest, mis on hetkel prognoosijate laudadel. Suure tõenäosusega ei realiseeru mais/juunis vastuvõetavate maksumuudatustega loodetav 214 miljoni euro suurune lisatulu saamise plaan. Just see on ka prognoosi nõrk koht, et kord on seal arvestatud veel seadusega vastu võtmata uute maksudega, samas jälle ei arvestata nendega.

"Suure tõenäosusega ei realiseeru mais/juunis vastuvõetavate maksumuudatustega loodetav 214 miljoni euro suurune lisatulu saamise plaan."

Aga kokkuvõtlikult tuleb prognoosist välja, et järgmistel aastatel eelarve puudujääk hakkab kasvama kiiremini kui investeeringud ja jutt defitsiidiga majanduse elavdamisest on eksitav. Suur osa eelarvepuudujäägist tekib jooksvate kulude tõttu. Seega reservide ja laenudega hakatakse rahastama ka jooksvaid eelarvekulusid.

Värskest prognoosist tuleb veel välja, et palgatulu kiire kasv jätkub, aga poole sellest kasvust võtab ära 3,3 protsendini ulatuv hinnatõus. Hinnatõusu põhjuseks on põhiliselt administratiivsed tegurid, ehk maksutõusud - aktsiisitõusud ja uued maksud. Seega ka see lisatulu, mis madalamapalgalistele töötajatele saab osaks astmelise maksuvaba miinimumi tulemusel, sellest suur osa võetakse tagasi maksutõusude ja uute maksudega. Prognoosist selgub, et maksukoormus tõuseb 35,7 protsendini SKPst, veel kaks aastat tagasi oli maksukoormus 32,6 potsenti SKPst. See on nüüd siis läbi aegade suurim maksukoormus.